ladustamine ● Golgi kompleks - valkude ja lipiidide sorteerimine, modifitseerimine ja valikuline transport ● endosoomid - makromolekulide modifitseerimine ja transport ● lüsosoomid - makromolekulide ensümaatiline lagundamine 96. Rakusisese transpordi põhiliigid. 3 valkude rakusisese transpordi põhiliiki: 1. väravtransport (gated transport) - tuuma ja tsütoplasma vaheline transport läbi tuuma poori komplekside 2. transmembraanne transport - membraanseoseliste translokaatormolekulide vahendatud transport läbi membraanide 3. vesikulaartransport - osalevad membraaniga ümbritsetud transpordivesiikulid 97.Transpordimehhanismid tsütosoolist tuuma, mitokondritesse, peroksüsoomidesse, ERi. ● Tsütosool – tuum (väravtransport), läbi tuumapooride 2 kihti tuumamembraani. Määrab tuuma signaaljärjestus NLS, mis seondub kas otseselt või läbi adaptorvalgu tuumapooril paikneva tuuma import retseptoriga
aktiivtsentri asukohta valgus ja selle poolt katalüüsitavat reaktsiooni seni võimalik ennustada vaid homoloogia põhjal. I 1.a.Valgu struktuuri tekkimine sünteesi käigus Valgud sünteesitakse vastavalt mRNA programmile ribosoomides. Enamusel valkudest tekib funktsionaalne struktuur juba sünteesi käigus ja see protsess toimub väga kiiresti (alla 1 min.). Siinjuures on oluline millises keskonnas toimub valgu süntees. Paljud valgud sünteesitaks membraanseoseliste ribosoomide poolt nii, et valk satub peale sünteesi kohe membraani ja sel juhul toimub valgu struktuuri teke (järjestuse voltumine) membraanis. Membraanis on tegemist hüdrofoobse keskkonnaga, mis aitab tekitada spetsiifilisel valgu konformatsioonil. Teised valgud aga sünteesitakse vabade ribosoomide poolt ja nad satuvad peale sünteesi tsütoplasmasse vee keskonda (hüdrofiilne keskkond), mis ei jäta oma mõju avaldamata valgu voltumisele ja sel juhul
AceK kinaasi aktiivsus avaldub siis, kui metabolismi vaheühendite kontsentratsioon rakus on madal (see olukord tekib siis, kui rakud atsetaadil kasvavad). Isotsitraat ja 3-fosfoglütseraat aktiveerivad AceK fosfataasse aktiivsuse ja IDH defosforüleerimise, soodustades sel viisil isotsitraadi metaboliseerimist TCA tsükli kaudu. Valkude metülatsioon Valkude metülatsiooni kaudu reguleeritakse näiteks E. coli rakkude kemotaksisel osalevate membraanseoseliste retseptorvalkude MCP-de (methyl-accepting chemotaxis proteins) aktiivsust. MCP-de metülatsiooni viib läbi CheR metüültransferaas, kasutades metüülrühma doonorina S-adenosüülmetioniini. MCP-de tsütoplasmaatiline C-terminaalne domään on transmitter-domään, mis signaliseerib rakku kemo- effektori olemasolust kasvukeskkonnas. Signaal kantakse viburi mootorile läbi CheA ja CheY valkude fosforüleerimise/defosforüleerimise
AceK kinaasi aktiivsus avaldub siis, kui metabolismi vaheühendite kontsentratsioon rakus on madal (see olukord tekib siis, kui rakud atsetaadil kasvavad). Isotsitraat ja 3-fosfoglütseraat aktiveerivad AceK fosfataasse aktiivsuse ja IDH defosforüleerimise, soodustades sel viisil isotsitraadi metaboliseerimist TCA tsükli kaudu. Valkude metülatsioon ja atsetüleerimine Valkude metülatsiooni kaudu reguleeritakse näiteks E. coli rakkude kemotaksisel osalevate membraanseoseliste retseptorvalkude MCP-de (methyl-accepting chemotaxis proteins) aktiivsust. MCP-de metülatsiooni viib läbi CheR metüültransferaas, kasutades metüülrühma doonorina S-adenosüülmetioniini. MCP-de tsütoplasmaatiline C-terminaalne domään on transmitter-domään, mis signaliseerib rakku kemo- effektori olemasolust kasvukeskkonnas. Signaal kantakse viburi mootorile läbi CheA ja CheY valkude fosforüleerimise/defosforüleerimise
muud kui AH-d ja väikesed polüamiinid. Esinevad destabiliseerivad AH-d. Protsessiivsus – nähtus, kus üht valku sünteesitakse ja kui palju seda tehakse (85% initsiatsioonidest jõuavad terminatsioonin). Vahepeal võib RNA katki minna või modifitseeruda. Valgud sünteesitakse mRNA-delt ribosoomides. Enamusel tekib funktsionaalne struktuur sünteesi käigus ja see toimub kiiresti. Oluline, millises keskkonnas süntees aset leiab: 1) membraanseoseliste ribosoomide poolt – valk satub peale sünteesi kohe membraani, järjestuse voltumine (ruumiline struktuur) tekib membraanis. Membraanis on hüdrofoobne keskkond 2) vabade ribosoomide poolt – satuvad peale sünteesi tsütoplasma keskkonda (vesi), tekib teistsugune ruumiline struktuur. Ruumilise struktuuri teket suunab ja mõjutab chaperoni valgud. Suunavad valkude voltumist sünteesi käigus – aitavad sünteesile kaasa või katkestavad lõpliku ruumilise
annaabi.ee 
