Kokkuvõte Koostatud Bioloogia IX klassile õpiku põhjal 1) Raku ehitus 1) Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. Membraanideks on poorid. Tuumaväline osa kaetud tsütoplasmaga. 2) Rakk on kõige väiksem osake, millel on omane elutegevus ja mis võib elada iseseisvalt 3) Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakud moodustavad kogumikke, mida nimetatakse kudedeks st. koed koosnevad rakkudest. Tähtsamad organellid on mitokondrid nad varustavad rakku energiaga, mida on vaja elutegevuseks Ribosoomid neis sünteesitakse valke
keelde ja valgud katalüüsivad enamuse reaktsioone. Millest võis koosneda ürgraku membraan? Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad Ürgraku kahekihiline membraan võis koosneda ka peptiididest (uuem hüpotees). Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (üks ots hüdrofiilne, teine hüdrofoobne) on võimelised assambleeruma agregaatideks: nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks. Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Stromatoliidid Stromatoliidid on vöödilised settekuplid, mis on sarnased ka tänapäeval elavate bakterite ja tsüanobakterite moodustatud kihilistele mattidele. Arvatakse, et kivistised stromatoliitides võiksid kuuluda tänapäevaste roheliste mitteväävlibakterite või tsüanobakterite eellastele.
nanotorudeks ja nanokerakesteks. Nanotoru elektronmikrosk oobis Mikrobioloogia I 2017 • Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (üks ots hüdrofiilne, teine hüdrofoobne) on võimelised moodustama membraani ja assambleeruma agregaatideks: nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks. Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Peptiidsed • Asp-Asp-Gly-Gly-Gly-Gly-Gly-Gly nanotorud ja nanopõiekesed. Asp roosa, Gly roheline. Membraansete lipiidide hüdrofiilne “pea” (glütserool ja sellega seostunud fosforhappe jääk) Hüdrofoobne “saba” (rasvhappe jäägid)
ürgrakk keskkonnast aineid difusiooniga ja selleks ei sobi väga hüdrofoobne membraan. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (üks ots hüdrofiilne, teine Peptiidsed nanotorud hüdrofoobne) on võimelised ja nanopõiekesed. assambleeruma agregaatideks: Asp roosa, Gly nanotorudeks, fibrillideks, roheline. põiekesteks, membraanideks. Selline Selline peptiid on peptiid on nagu membraanne nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja fosfolipiid ja saab hüdrofoobne saba. agregeerudes (Asp-Asp-Gly-Gly-Gly-Gly-Gly- moodustada Gly) kaksikmembraani
5) Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle; 6) DNA evolutsioon RNA-st; 7) Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad. Lühikesed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (üks ots hüdrofiilne, teine hüdrofoobne) on võimelised assambleeruma agregaatideks: nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks. Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Stromatoliidid. Stromatoliidid on vöödilised kivitaolised settemoodustised, mis on sarnased ka tänapäevastele mikroobsetele mattidele. Meetrikõrgune stromatoliit võib olla 2000 miljonit (2 miljardit) aastat vana, kuna ta kasvab üliaeglaselt.Arvatakse, et kivistised stromatoliitides võiksid kuuluda tänapäevaste roheliste mitteväävlibakterite või tsüanobakterite eellastele.
See toimub kiiremini gaasides, aeglasemalt vedelikes ja kiireneb temp. tõusuga. Difusioon põhjustab kontsentratsioonide ühtlustumist, nt. vee ja suhkru lahuse kokkupuutel ilma segamata. lahuse ja lahusti eraldamisel membraaniga, mis ei lase läbi lahustunud aine molekule, vaid ainult lahusti molekule, toimub lahusti ühesuunaline difusioon läbi poolläbilaskva membraani. Seda protsessi nim. OSMOOSIKS: osmoos võin toimuda ka eri kontsentratsioonidega lahuste vahel. Poolläbilaskvateks membraanideks on nt. taimsed ja loomsed kiled (rakumembraanid, veresooned). Vesi tungib läbi membraani ja vedeliku tase tõuseb. Lisarõhu, mis paneb seisma lahusti ühesuunalise liikumise läbi poolläbilaskva membraani nim. Osmooseks rõhuks (tähis:pii): = c*R*T. võrrandi tuletas katseandmete põhjal 1887. a van´t Hoff. V*=nRT Osmoosil on oluline koht loomade, taimede ja inimeste elutegevuses. Rakuseinad on poolläbilaskvate omadustega.
o Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahetab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potensiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad o Ürgraku kahekihiline membraan võis koosneda peptiididest (uuem hüpotees) o Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (1 ots hüdrofiilne, 2. hüdrofoobe) on võimelised assambleeruma agregaatideks (nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks). Selle peptiid on nagu membraanne fosfolipiid (tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba) Stromatoliidid vöödilised settekuplid, mis sarnanevad tänapäeval elavate bakterite ja tsüanobakterite moodustatud kihilistele mattidele. Arvatakse, et kivistised stromatoliitides võiksid kuuluda tänapäevaste roheliste mitteväävlibakterite või tsüanobakterite eellastele. Kivimites, mis on noormad kui 3 miljardit
5) Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle; 6) DNA evolutsioon RNA-st; 7) Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad. 9. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid on võimelised moodustama membraani ja assambleeruma agregaatideks: nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks. Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. 10. Stromatoliidid. Stromatoliit on sinikute (sinivetikad ehk tsüanobakterid) ja osa bakterite elutegevuse toimel mere- või magevees tekkiv lubiainest moodustis. Meetri kõrgune stromatoliit võib olla 2000 miljonit (2 miljardit) aastat vana, kuna ta kasvab üliaeglaselt. Stromatoliitidest on leitud 3.5-3.8 miljardit aastat vanu bakterite jäänuseid