Britten sai Teenete ordeni kolmanda heliloojana Enne surma tõsteti ta aadliseisusesse Suurimaks eeskujuks Henry Purcell Looming 20.saj väljapaistvaim Inglise helilooja Andekas dirigent ja pianist Tema varajastes teostes on tunda Stravinski ja Mahleri mõjutusi Tundis huvi Schönbergi ja Bergi loomemeetodite vastu ning katsetas ka ise 12-helitehnikaga Tema teosed on tavaliselt tonaalsed ja selgete vormiskeemidega Tal oli silmapaitsev meloodiaanne Teda võib siduda neoklassitsismiga Jõudis kirjutada muusikat kõigis zanrides Väljapaistvaimaks kujunesid aga ooperi-, koori- ja orkestrimuusika Pööras selja traditsioonilisele "inglisepärasusele" ja võttis omaks mandri- Euroopa kultuuri Esimene menuteos (1937) "Variations on a Theme of Frank Bridge" Orkestrimuusika Tema populaarseim teos "Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemal" ehk "Teejuht noortele orkestri juurde" Teose eesmärgiks on tutvustada
Evald Aav (1900-1939) Lõpetanud Tallinna konservatooriumi kompositsiooni erialal Artur Kapi õpilasena. Loominguline pärand mahukas hoolimata lühikesest elust. Kirjutanud umbes 50 koorilaulu. Koorilauludele on iseloomulikud kontrastsed kujundid, vaheldusrikkad meeleolud, püüd laiahaardelisele, isegi sümfoonilisele arendusele. Muusikalukku on läinud ooperiga ,,Vikerlased" (1929). Tüüpiline rahvusromantiline ooper. Avalduvad noore helilooja hea dramaturgiatunnetus ja meloodiaanne. ,,Vikerlased" lavastas 1928. a Estonias Hanno Kompus, muusikajuht oli Raimund Kull. ooper ,,Vikerlased" (1928) sümfoonia ,,Elu" (1934) sümfoonia d-moll (1939)
Williamsi järel. · Enne surma tõsteti ta isegi aadliseisusesse Looming: · 20.saj väljapaistvamaid Inglise heliloojaid · Andekas dirigent ja pianist · Tema varajastes teostes on tunda Stravinski ja Mahleri mõjutusi · Tundis huvi Schönbergi ja Bergi loomemeetodite vastu ning katsetas ka ise 12-helitehnikaga · Tema teosed on tavaliselt tonaalsed ja selgete vormiskeemidega · Tal oli silmapaitsev meloodiaanne · Esimene menuteos (1937) "Variations on a Theme of Frank Bridge" on pühendatud tema õpetajale Frank Bridge'le. · Tema populaarseimaks teoseks osutus "Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemal" ehk "Teejuht noortele orkestri juurde" (1946) · Teose eesmärgiks on tutvustada sümfooniaorkestri pille ja erinevaid kõlalisi võimalusi. [video] · Teose "Sinfonia da requiem" kirjutas ta oma vanemate ja Teises maaimasõjas hukkunute mälestuseks.
Teise tähtsa osa helilooja loomingust moodustab lavamuusika. Ta on kirjutanud 8 ooperit, millest tuntumad on ,,Sõda ja rahu" ja koomiline ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu". 7 balletist on olnud menukaim ,,Romeo ja Julia", mille muusikat esitatakse ka sageli kolme orkestrisüidina ning kümnest klaveripalast koosneva tsüklina. Helilooja kasutab siin juhtteemasid ning selles teoses avaldub eriti eredalt tema meloodiaanne. Prokofjev on kirjutanud 7 sümfooniat. Tähelepanuväärne on tema loomingus 1. sümfoonia, milles helilooja stiliseerib Haydni helikeelt. Teost on nimetatud esimeseks neoklassitsistlikuks heliteoseks. Sümfoonilisest muusikast on tuntud veel ,,Sküüdi süit", mis on valminud algselt kavandatud balleti ,,Ala ja Lolli" muusikale. Prokofjev on kirjutanud ka kammermuusikat ja vokaalsümfoonilisi suurvorme. Béla Bartók (1881-1945)
õpilased ekskursioonile kirjaniku majja, aga hommik on külm ja ilmub välja ainult üks õpilane. Nad eksivad ära ega leia luuletaja maja üles. Lõpuks jõuavad nad linnaserva, kus sisenevad võõrasse räämas aeda ning õpilane teeb sinna tule üles, et sooja saada. Vastand eelmisele ooperile õpetaja ei leiagi Luuletaja Maja, mida peab omamoodi pühamuks, ning õpilane peab aitama tal antud oludes toime tulla. Helilooja erakordne meloodiaanne tuleb esile tema paljudes populaarsust võitnud teostes sooloinstrumentidele. Viimastel aastatel on valminud tähelepanuväärseid eesti ja põhjamaade rahvakultuurist inspireeritud kooriteoseid: "Kreegi vihik" (2007) segakoorile ja keelpilliorkestrile põhineb Cyrillus Kreegi poolt kogutud eesti rahvaviisidel "Hümnid Läänerannikult" (2009) segakoorile ja saksofonikvartetile põhineb eestirootsi rahvakoraalidel
b. Ühendas jazzi ja sümfoonilise muusika: "Rhapsody in Blue" c. Lugudele kirjutas tekstid Ira Gershwin d. Laulud: "I got rhythm", "Oh, Lady, be good", "The man I love" e. "Kontsert klaverile ja orkestrile", "Prelüüdid klaverile", orkestriteos "Ameeriklane Pariisis". f. Ühendatud ooper ja muusikal, Ameerika rahvusooperi sünd "Porgy ja Bess" 28. Benjamin Britten a. Inglismaa, kompositsioon, klaver b. Tonaalsed, selgete vormiskeemidega, silmapaistev meloodiaanne c. Orkestrimuusika "Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale" ehk "Teejuht noortele orkestri juurde" d. 15 ooperit "Peter Grimes", "Lucretia teotamine", "Albert Herring", "Väike korstnapühkija", "Kruvipööre", "Suveöö unenägu" e. Vokaalsümfooniline tähtteos "Sõjareekviem" 29. Sergei Prokofjev a. Pianist, helilooja, dirigent, emigreerus USAsse ja Prantsusmaale, naasis NSVsse, enam lahkuda ei lubatud b. Neoklassitsism c
“Wozzeck”. “Lulu”. Alban Berg (1885–1935) Viin Schönbergi õpilane Teda võib pidada üheks enammängitud oopeiheliloojaks 20. sajandil. Bergi esimene kirg kunsti vallas oli kirjandus (sarnaselt Schumanniga). Mõlemate heliloojate isad olid raamatukaupmehed ja kirjastajad. Bergil oli hea teatritaju, ta teadis, mis laval mõjub, mis mitte. Berg alustas laulužanriga. 16 Bergil oli hea meloodiaanne ja hõõguv emotsionaalsus (Schönbergi arvates). Berg kasutas nii atonaalsetes kui dodekafoonilistes teostes tonaalseid elemente. Ta püüdis komponeerida selliselt (dodekafoonilise rea), et saaks tekkida ka tonaalseid lõike (vastupidiselt Schönbergile). Kasutab esimest korda dodekafooniat: Lüüriline süit 1925-26 keelpillikvartetile Alates sellest teosest, kasutab Berg varjatud programmi. Ta tundis huvi sümbolite vastu. I ooper „Wozzeck“ lõpetab1922 EE 1925, Berliin
annaabi.ee 
