Loodussõbraliku elustiili harrastajatel esineb vähem vähkkasvajaid, loote väärarenguid või teisi geenimutatsioone. Tänapäeval ravitakse haigusi, mida 100 aastat tagasi veel ei osatud teha. Inimesed lähevad kergema vastupanu teed ning iga väiksemagi probleemi pärast pöörduvad arsti poole, et saada mõni süst või tablett. Nende tehislike ravimite tarbimisega kaasneb immuunsüsteemi nõrgenemine. Selle asemel, et tarbida kalleid ravimeid, võiks hoopis juua melissiteed ning jalutada värskes õhus. Kuna kõik haigused on looduse poolt tekitatud, on olemas ka võimalused nende ravimiseks looduslikel meetoditel. Varem kasutatigi haiguste raviks ainult looduslikke ravimeid, kuid seda võiks teha ka praegu. Näiteks külmetust saab väga lihtsalt ravida vaarikatee ja meega, köha raudrohuteega. Haigestumise põhjuseks võib olla stress, ületöötamine sellega annab organism inimesele märku ,,võta aeg maha, ma vajan puhkust"
ja B5-vitamiini ja palju kasulikke eeterlikke õlisid. Basiilik on fantastiline maitsetaim, sobib nii liha,- muna,- seene- kui ka pastatoitude maitsestamiseks. 1.5 Meliss Vana-Kreekas kasvatati melissi kui meetaime, selle õitest saadud mesi on maitsev ja erilise ravijõuga. Ka kreeka keelest tuletatud botaaniline nimetus melissa tähendab meenaudingut, meelõbu. Antiikarstid hindasid melissi kõrgelt kui elutahet tugevdavat ja rõõmsaks tegevat taime. Vana-Rooma arstide sõnul pole melissiteed joov inimene kunagi haige ja kes loputab haavu melissitõmmisega, ei tea, mis on põletik. Melissilehed on rikkad mõru- ja parkainete, orgaaniliste hapete ja vitamiinide poolest. Ravimtaime teevad temast eeterlikud õlid, lehtedes on neid 0,2-0,5%, mille koosluses on tsitraal, tsitronellool, linalool, heraniool. Meliss on veel avastamata maailm, arvatakse olevat veel 5-10% avastamata aineid, kuid nende mõju on juba meditsiinis teada. Melissilehtedes on
Lehed asetsevad vastakalt. ÕIS varte ülemises osas lehekaenaldes on ringina väikesed, alla 1 cm valkjad õied. SEEMNED hakkavad kastis idanema umbes +20C juures, idanevad umbes 3-4 nädala pärast. Ajalugu melissile on osutatud suurt austust juba 2000 aastat tagasi Roomas, kus templitesse pandi melissilehti. Antiikajal oli meliss nii ravim- kui ka meetaim. Keskaja arstid kutsusid taime eluelik- siiriks, mis võib anda inimesele lausa uue elu. Usuti, et need, kes joovad melissiteed, pole kunagi haiged. Meliss on algselt pärit Väike-Aasiast ning oli juba antiikajal Vahemeremaades levinud ravimtaim. Mungad tõid ta Euroopasse ja Põhjamaadesse, algul joodi melissiteed kloostrites, seejärel sai temast kuninglikes lossides valitsejate jook. Kasvatamine Taimed kasvatatakse ette. Seemned külvatakse varakevadel 0,5 cm sügavusele, külvi hoitakse vähemalt +20 kraadi juured. Seemned idanevad 3 4 nädalat. Tiheda külvi korral taimed pikeeritakse
1 Taimed Tavaliselt otsitakse unehäiretega abi arstilt, kuid mõnikord võib kasu olla ka näiteks taimedest. Lavendel - hästilõhnavate õite eeterlik õli rahustab närve ja aitab hästi ärevusest põhjustatud unehäirete vastu. Teeks: 50 g lavendliõisi kuuma veega üle valada ja tõmmata lasta. 5 Meliss - mõjub rahustavalt ja soodustab magamist. Kui õhtuti magama jääda ei saa, tuleb juua tass melissiteed. Kannatustelill - on rahustava toimega, lihaseid lõdvestav ja õigeks vahendiks närvilisuse korral. Tinktuurina või ravimteena. Teekummel - mõjub lihaseid lõdvestavana. Ideaalne kõigile neile, keda piinavad hirmud ja mured ja nad sellepärast magada ei saa. 3 VITAMIINID Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga
lehtedega. ● Varred kandilised, tugevalt harunenud. ● Õied on väikesed, valged, helekollased või roosakad ja kinnituvad ülemiste lehtede kaenlasse. ● Õitseb juunist augustini. Ajaloost ● Oli tuntud Vanas-Kreekas, Roomas, Araabias, kus melissiteed kasutati haiguste ja haavapõletike raviks ning putukatõrjeks. ● Kloostrite kaudu jõudis Euroopasse. ● Juba 15. saj alates tehakse melissivett. ● Melissi tunti ravimtaimena Antiik-Kreekas juba 2000 aastat tagasi. ● Antiikajal seostati taime mesilastega, sellest ka taime ladinakeelne nimi Melissa[1]. Usuti, et kui tühja mesilastarusse panna melissioks,
aroomiga väga mõnusa ja pikantse koosluse. Kuid meliss sobib ka pasta-, kala- ja taimetoitude maitsestamiseks. Meliss on suurepärane värskendav lisand dessertidele ja jookidele ning kaunistuseks kõikvõimalikele roogadele. Juba Vana-Kreeka aegadel oli meliss kõrgelt hinnatud ja laialt kasutusel. Peamiselt kasvatati seda meetaimena: melissiõitest saadud meele omistati maagiliselt tervendavat jõudu. Vana-Rooma arstid väitsid, et melissiteed joovad inimesed ei haigestu mitte iialgi ja selle tõmmisega haava loputamine väldib põletiku teket. Meliss sisaldab eeterlikke õlisid, millel põhinevadki taime raviomadused. Meliss leevendab menstruatsioonivalusid ja migreeni, soodustab seedimist ja väldib liigsete gaaside teket. Melissitee aitab alandada kõrgenenud vererõhku ning sellest tulenevat peapööritust ja kuminat kõrvus. Läbi aegade on melissi kasutatud gripi ja külmetuste ravimiseks, sest see
annaabi.ee 
