Tagajärjed: Hemoperikard, verisüdamepaun haemopericard - võib imenduda täielikult Hemoperitoneum, verikõht haemoperitoneum Petehhia, täppverevalum petechia - võib tekkida tsüst Hematoom, verimuhk haematoma - kapseldub Meleena, veriroe melaena - organiseerub Hematuuria verikusesus haematuria Emakaverejooks metrorrhagia - tekivad liited Rohke menstruatsioon - menorrhagia 9/20/2013 19 9/20/2013 20
kehaõõntesse või kudedesse. Verejooksud võivad olla arteriaalsed, venoossed, kapillaarsed, parenhümatoossed või sisemised ja välimised. Tekivad: - rebenemisi, - näkitsemisi, - läbipääsemisi. Vt. nimetused lk. 196-197. Hematoom ehk verimuhk kudedesse väljunud veri moodustab verega täidetud õõne Petehhia ehk täppverevalum tekivad väikesed, täpikujulised verevalumid Meleena veriroe Hematuuria verikusesus Menorröa mensruatsioon Menorragia vererohke menstruatsioon Metrorraagia emaka verejooks tsükliväline Epitaksis nina verejooks Hematemees veriokse Hemato-... veri- ... Verejooksu lõpe: - väikesed verehüübed võivad täielikult resorbeeruda; - verevalum võib granulatsioonikoe vohamisel sidekoestuda, ümbritsetud saada sidekoelise kapsliga, asenduda tsüstiga, infitseerumise korral tekib abstsess;
Põhjusteks võivad olla veresoonte seina rebend, mingi protsessi poolt aeglaselt purustatud veresoon, veresoone seina läbilaskvuse tõus. Tagajärgedeks võib veri imenduda täielikult, võib tekkida tsüst, kapselduda, organiseeruda, võivad tekkida liited. 38. Mis on hemotooraks? Verirind 39. Mis on hemoperikard? Veri südamepaun 40. Mis on hemoperitoneum? Verikõht 41. Mis on patehhia? Täppverevalum 42. Mis on hematoom? Verimuhk 43. Mis on meleena? Veriroe 44. Mis on hematuuria? Verikusisus 45. Mis on metrorrhagia? Emakaverejooks 46. Mis on menorrhagia? Rohke menstruatsioon 47. Mis on transudaat? Transudaat e normaalne koevedelik 48. Mis on eksudaat? Eksudaat e patoloogiline koevedelik 49. Mis on turse? Suurema hulga vedeliku kogunemist kudedesse nimetatakse turseks. 50. Mis on dehüdratsioon? Koevedeliku hulga vähenemist nimetatakse eksikoosiks e dehüdratsiooniks. 51
Kiire verekaotuse korral on üks liiter surmab. Väiksed, kuid korduvad põhjustavad aneemiat. Verevalum: võib imenduda täielikult, võib tekkida tsüst, kapeldub, asendub kiudsidekoeha, tekivad liited Mõisted hemotooraks- verirind, verekogum pleuraõõnes hemoperikard- verisüdamepaun, verekogum südamepaunas hemoperitoneum- verikõht, verekogum kõhuõõnes petehhia- täppverevalum, väike punktikujuline verevalum hematoom- verimuhk,suur piirdunud verekogum kudedes meleena- veriroe, vere sisaldus rojas hematuuria- verikusesus, vere sisaldumine uriinis metrorraagia- emakaverejooks memorraagia- vererohke mensturatsioon KUDEDE VEESISALDUSE TÕUS JA LANGUS Transudaat- normaalne koevedelik Eksudaat- patoloogiline turse- suurema hulga vedeliku kogunemine kudedesse Eksikoos ehk dehüdratsioon- koevedeliku hulga vähenemine PALAVIK FEBRIS Organismis tekib soojus oksüdatsiooniprotsessidel. Soojuse äraandmine toimub põhiliselt nahapinna kaudu
infusioonravi Üldperitoniidi korral kirurgiline ravi. Kaetud perforatsiooni korral jätkub konservatiivne ravi. Operatsioon: laparoskoopiline haavandi üleõmblus +/- katmine rasvikuga (Graham patch). 13. Seedetrakti ülaosa verejooks: peptiline haavand, Mallory-Weissi sündroom, stresshaavand. Diagnostika, Ravi. Seedetrakti ülaosa verejooksud algavad Treitzi sidemest (lig. suspensorium duodeni) proksimaalsemal. Tüüpilised sümptomid on hematemees ja meleena, väga ulatusliku verejooksu korral võib esineda ka hematokeesia (värske veri väljaheides). Seedetrakti ülaosa verejooksud on u 2x sagedasemad võrreldes alaosa verejooksudega. Ülaosa verejooksude sagedasemad põhjused on peptilised haavandid, Mallory-Weissi sündroom, hemorraagiline ösofagiit, hemorraagiline gastriit, vaariksite verejooks, stresshaavandid, seedetrakti 11
annaabi.ee 
