Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest peale maahärradele, linnades aga magistrantidele. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti ja linnakoolid said uue sisu. Tartus tegutses reformatsioonijärgselt 2 kooli, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Toomkooli kõrval alustas tööd ladinakool Phillip Melanchthoni reformeeritud koolikava alusel. Pärnu linnapäevadel 1527. aasta detsembris leiti, et igas suuremas linnas tuleks asutada korralik kool. 1550-ndate ajal oli Tartusse asutatud ka kirjutuskool. Ladina keelt ei tohtinud selles koolis õpetada. Raehärrade tähelepanu suunati vajadusele, kohaliku rahva seast võtta noormehi koolidesse ja hiljem saata nad ülikoolidesse teoloogiat õppima. Hariduse ümberkorraldamist alustati neljas suunas: reorganiseeriti linnakool,
nende kahe all rahvaliikumised. Humanism. Ülikoolide asutamine ja iseseisvumine Euroopa linnades oli oluliseks teguriks humanistlike ideede arengule, levimisele. Näiteks vastasutatud Wittenbergi ülikool: seal õppis tulevane usureformaator Martin Luther (1483 1546), kus valiti ta ka teoloogia professoriks ning kus ta kohtas oma tulevast aatekaaslast ja sõpra, kaastöölist kreeka keele professorit Philipp Melanchthoni (1497 1560). Melanchthonist kujunes reformatsiooni ideelise juhte Lutheri kõrval (kes on samas ajaloos teenimatult Lutheri varju jäänud, kuigi tema osa oli usu-uuenduse sisulises arengus väga suur). Wittenbergi ülikoolil oli täita oluline roll reformatsiooni kui ühe uue usulise paradigma sünnis. Võiks väita, et see ülikool oli toonases Euroopas ilmselt juba teada-tuntud uue, humanistliku ajavaimuga ülikool, kuis
Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest peale maahärradele, linnades aga magistrantidele. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti ja linnakoolid said uue sisu. Tartus tegutses reformatsioonijärgselt 2 kooli, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Toomkooli kõrval alustas tööd ladinakool Phillip Melanchthoni reformeeritud koolikava alusel. Pärnu linnapäevadel 1527. aasta detsembris leiti, et igas suuremas linnas tuleks asutada korralik kool. 1550-ndate ajal oli Tartusse asutatud ka kirjutuskool. Ladina keelt ei tohtinud selles koolis õpetada. Raehärrade tähelepanu suunati vajadusele, kohaliku rahva seast võtta noormehi koolidesse ja hiljem saata nad ülikoolidesse teoloogiat õppima. Hariduse ümberkorraldamist alustati neljas suunas: reorganiseeriti linnakool, välismaa
Kiriku sisemus on muljetavaldav, eriti selle ikonostaas. Katedraal on külastamiseks avatud iga päev, välja arvatud esmaspäeval talvekuudel. 2.Luteri katedraal, Helsingi Pealinna elanike uhkus Tuomiokirkko asub Helsingi põhjaosas, üllatavalt järsute treppide kohal. Välimuse osas on katedraalil 5 kuplit, mida toetavad mitmed korintose veerud. Kiriku interjöör ei ole muljetavaldav: ainult altar ja orel, samuti Lutheri, Agricola ja Melanchthoni kujud rikuvad ruumi valget sümmeetriat. Katedraali ehitas Carl Ludwig Engeli projekt 1852. 3.Kunstimuuseum Ateneum, Helsingi Ateneumi võib pidada riigi seisukohalt kõige olulisemaks muuseumiks, sest just siin on eksponeeritud Soome suurima kunstnike maalide ja skulptuuride kollektsioon, nagu Hugo Simberg, Albert Edelfelt ja Pecky Halonen. Arhitekt Theodor Heyeri projekteeritud muuseumihoone ehitati 1887. aastal. Täna on see riiklik monument. 4
kooliasjandus. Toimus koolisüsteemi ja koolihariduse põhjalik ümberkorraldamine. Tõukeks olid Martin Lutheri tööd- ta pidas tarviklikuks evangeeliumi õpetamist noortele poistele kui ka tüdrukutele. Tekkisid esimesed ettepanekud uue kooli rajamisest, mis kahjuks jäid ainult ideeks. Pärnu linnadepäeva otsus oli üheks tõukeks, et Oleviste juures olnud õppeasutus muudeti ladina- ehk triviaalkooliks. See triviaalkool oli kolme klassiga(Ph. Melanchthoni kooliprogramm). Tallinnas suunduti täisväärtusliku humanistliku hariduse poole. Raad pöördus kirjaga Martin Lutheri poole, et ta soovitaks oma õpilast Heinrich Bock Hamelnisti Tallinna superintendendi ametisse. Hamelnist ei olnud selleks ametiks valmis ning Luther soovitas linna kulul noormehi stipendiaatidena välja õpetada. Stipendiumite ja muude toetuste jagamine toimus Tallinna ühislaeka varadest. Lisaks ühislaekale asutati Tallinnas 1549. a. veel
annaabi.ee 
