käsitöölised ja talupojad. Kokku oli ühiskonnas 5 ühiskonna "pulka". · Neid töid, mille tegemiseks talupoegade oskustest ei piisanud, tegid käsitöölised. · Käsitöölised olid osalt eraettevõtjad, osalt aga riigi kontrollile alluvad sõltlased. Mõlemal juhul töötasid nad enamasti kas vaarao ja ülikute losside või templite juures, täites nende tellimusi. · Olid kiviraidurid, kangrud, pottsepad, kullasepad ja muud meistrimehi. · Amet pärandati põlvest põlve, isalt pojale ja seda ei tohtinud elu jooksul muuta. · Raha Egiptuses ei tuntud ja käsitöölistele tasuti tarbeesemete ning toiduga.
põllu peale. Pool saaki tuli anda pärast lõikust andamiks, seda kontrollisid kirjutajad. Peale põlluharimise pidid talupojad hoidma korras kanaleid ja tegema vaarao või asevalitseja käsul ehitustöid. Ka enamus püramiide on suures osas talupoegade ehitatud. Töid, millega talupojad hakkama ei saanud, tegid käsitöölised. Enamus käsitöölistest elasid vaarao lossis, asevalitsejate kodades või templite juures. Seal läks vaja kiviraidureid, kangruid, pottseppi, kullasseppi ja muid meistrimehi. Tavaliselt pärandati ametit põlvest põlve ja seda ei tohtinud muuta. Käsitöölised said oma töö eest toidupoolist ja rõivaid. Egiptuses oli ka palju orje. Enamus orjadest saadi sõdadest, kuid osad olid võlgu jäänud talupojad, kes ei suutnud oma võlgu tasuda. Orjad töötasid vaarao lossis, templite põldudel ja suurnike juures majateenijatena. Kuid orje oli ka palju vähem kui talupoegi ja enamus tööd tegi talupoeg. Orjadel ei olnud õigusi. 7
Taoline teadmistejanu, uudishimu ei päädinud aga ainult maailma avastamisega, lisaks sellele leiutati antud ajaperioodil paljud tänaseks tuntud esemed. Välja tulid uued maailmakaardid seoses uute arengutega sellel alal. Samuti leiutati trükikunst, kell ning mitmed teised mehaanilised aparaadid. Sellist mõistet nagu "kunstnik" renessansiajal ei kohta. See aga ei tähenda seda, et renessansiajastul ei oleks olnud suurmeistreid, kes kaunite kunstidega tegeleks. "Neid meistrimehi (artefici) ei proovitud tõsta uude seisusesse, eitades "joonistuskunstide" ainelist ja konkreetset reaalsust ning nende kuulumist mehhaaniliste kunstide valda. Vastupidi, selleni taheti jõuda nende kutsumuste vahendite õlitamisega ja nende tegevuse "operatiivse" iseloomu sügavama uurimisega" (Garin 2010: 233). Renessansiajal oli artifex see, kes kasutas oma oskusi loomaks midagi, mis vana vormeli järgi on "ilus ja kasulik".
Samuti võib viidata ettekannetele, sel juhul tuleb peale autori ja ettekande pealkirja märkida konverentsi vms. ürituse nimi ning toimumisaeg ja koht. NB! Järgnevates näidetes on üldtuntud lühendite järel (jt, lk) ära jäetud punkt. Lubatud on aga ka punktiga lühendid (nii nagu paljud meist koolis õppisid). Tähtis on ÜHTSE süsteemi olemasolu: otsustada ühe variandi kasuks ja siis sellest kinni pidada. Näide 1. Viide raamatule Meie esivanemad kutsusid oma meistrimehi seppadeks, mis on käsitöölise vanim eestikeelne nimetus kohalikes allikates (Kaplinski 1995: 30). Küllike Kaplinski märgib oma raamatus järgmist: "Peale puuseppade, puunikerdajate ja maalrite on Tallinna tislerite huvid põrkunud siin ajuti töötanud orelimeistrite omadega, kes lisaks 6 põhitööle üritasid agaralt lisa teenida tisleri- ja nikerdajatööga." (Kaplinski 1995: 31). (NB
meelitamisest. XVII ja XVIII sajandil oli eesti kliima jahedam, juba oktoobris algas talv ja kestis aprillini. Sel ajal kasvatati otra, kaera, rukist, nisu aga tunduvalt vähem. Ka lehmade produktiivsus oli väike, nii saadi maatõugu lehmalt 400-500 kg piima aastas. Tolleaegsed mõisad olid kindlustatud nii elamiseks kui kaitseks. Kuigi ehitiste arhitektid olid mitte-eestlased oli ehitajate seas palju eesti soost meistrimehi, kes kasutasid enamasti kohalikku ehitusmaterjali. Nii võib pidada mõisaid balti-saksa kultuuri mälestusmärkideks Eestimaal, mis on läbi põimunud kohaliku eesti kultuuriga. Tänaseks on paremini säilinud need mõisad, mis peale riigistamist anti koolide käsutusse, teised on läbi riigikordade vaheldumise ja sõjategevuse suures osas hävinud. Mõisad kujunesid aegade jooksul võimsateks majandusüksusteks. Aitade, veskite kõrvale
annaabi.ee 
