redigeerimine trükis avaldamiseks. Viini-perioodist pärineb olulisem osa Brahmsi (vokaal)sümfoonilisest loomingust. Esimese suurema tunnustuse saavutas ta heliloojana 1868. aastal, mil kanti ette tema "Saksa reekviem". Esimene sümfoonia valmis (alles) 1876. aastal ja sageli nimetatakse seda Beethoveni "kümnendaks". I sümfoonia esiettekannet juhtus kuulma ka pianist ja dirigent Hans von Bülow, kes oli sellest vaimustatud. Bülow pakkus Brahmsile võimalust oma teoseid "proovida" Meiningeni õukonnaorkestriga, mida ta ise juhatas. Nii tutvus Brahms ka Meiningeni orkestri klarnetimängija Richard Mühlfeld'iga, kelle mängust inspireerituna valmis Brahmsil mitu väga head kammerteost neist tuntuim on Klarnetikvintett h-moll op. 115 (1891). Brahms oli oma loomingu suhtes väga kriitiline ja nõudlik. Ta töötas teoste kallal alati väga kaua ja ei suutnud sageli otsustada, millisele koosseisule teos ikkagi kirjutada (Näiteks 1858. aastal valminud I
klaveritriot, 3 keelpillikvartetti, 3 klaverikvartetti, klaverikvintett, 2 keelpillikvintetti, 2 keelpillisekstetti, metsasarvetrio, klarnetitrio ja klarnetikvintett See on tõesti ülevaateks, mitte pähetuupimiseks! Omaette grupi moodustavad Brahmsi (hilises) kammermuusikas teosed, kus soolopillina kasutatakse klarnetit: klarnetitrio, klarnetikvintett ja 2 klarnetisonaati. Nende teoste sünd on seotud konkreetse isikuga, Meiningeni õukonna orkestri klarnetisti Richard Mühlfeldiga, kellega Brahms 1880- ndate lõpus tutvus ning kelle mäng Brahmsile sügava mulje jättis. Sageli nimetatakse selle grupi teoseid "sügisesteks" ("autumnal"), vihjates nii nende üldisele melanhoolsele iseloomule kui ka tõsiasjale, et need jäid ka pea viimasteks teosteks Brahmsi elus. Ka klarnetikvinteti op. 115 (1891) 1 24 erinevat teost, + 1. klaveritrio op. 8 teine redaktsioon
Sümfooniad olid tundide pikkused, programmilised, põhinevad kirjandusteostel. Huvitasid filosoofilised probleemid elu, surm, headus, kurjus, inimese tugevus, nõrkus. Sümfooniad on sarnased Beethoveni omadega. Orkestratsioonis oluline roll tämbridramaturgial. Richard Strauss- saksa. Pillimehe perekond, õppis varakult klaverit ja viiulit. Õppis Müncheni ülikoolis ajalugu ja filosoofiat. 20a. debuteeris dirigendina, mis oli ta saatus. Meiningeni sümf.orkestri peadirigent, konkurentsis seljatas isegi Mahleri. On võrreldud Mozartiga, loomingus lavamuusika ja instrumentaalne orkestrimuusika-sümfoonilised poeemid,lähtuvad wagnerlikest eeskujudest ja Liszti programmilisest sümfonismist. On helilooja, kes ooperiloominguga mõjutas 20saj. ooperimuusika arengut. Tegi ka esimesed sammud polütonaalsuse ja atonaalsuse suunas. 14 ooperit. Impressionism-muljete valamine nootidesse. 19
Seal on tohutu esituskoosseis seda on nimetatud ka tuhande sümfooniaks, sest esinemisel oli 1029 muusikut. See jaotub 2 suureks osaks vastavalt tekstile. 1. osa algab ühest katoliiklikust hümnist ,,Veni, creator spiritus" ( tule looja vaim). Richard Strauss (1864-1949) Saksa helilooja ja dirigent. Sündis Münchenis. 5 aastaselt õppis klaverit, 6 aastaselt komponeeris esimese muusikalise pala. Veel õppinud viiulit ja kompositsiooni. Esimese dirigeerimiskogemuse sai 20 aastaselt Meiningeni sümfooniaorkestrit juhtides. Töötas ka Beriliini ja Viini ooperis, üle poole sajandi tegutses dirigendina. Looming Kirjutanud kõiki zanre peale missa ja oratooriumi. Looming jaguneb suures plaanis kaheks: I lavamuusika (ooperid) II instrumentaalne orkestrimuusika Sümfooniliste poeemidega (1-osaline teos sümfooniaorkestrile; programmiline) sai maailmakuulsaks. Neid on kokku 9, kasutab aluseks kirjandust, eriti filosoofilist kirjandust.
''valitsema, juhtima'') 34. Mis on lavastaja ülesanded teatris? · Põhiideele, kontseptsioonile allutatud terviku loomine erinevatest osistest (näitleja mäng, kujundus, muusika jne). · 3 põhiülesannet: töö tekstiga, näitlejatega, eri komponentide kokkupanek · Kuidas lavastus valmib? teksti valik (selle analüüs ja tõlgendus) töö kunstnikuga osajaotus 35. Millal ja kuidas tekkis lavastajateater? Saxe Meiningeni hertsog Georg II (1826-1914) esimene lavastaja-produtsent · lavastuslik integraalsus, massistseenid ja ansamblimäng · mitmekuused proovid · Vajalikuks sai lavastaja funktsioon · Uus näitekirjandus elulise tõe otsimine, inimhinge lahkamine (naturalism ja realism) · laval olgu reaalsuse tõetruu peegeldus Esimesed lavastajad ja nende teatrid: · Prantsusmaal André Antoine ja tema Theatre Libre, asutatud 1887 lavastas Zola lühinäidendeid ja
annaabi.ee 
