a. Wanradti ja Koelli katekismus Wittenbergis. 11lk säilinud. Alam- Saksa keeles. 1600-1606.- G. Mütteri 39 eesti keelset käsikirjalist jutlust. ~400lk, eesti keelsed! Heinrich Stahl Põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. ,,Käsi- ja koduraamat". Joachim Rossihhius lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. 17.saj. Ilmalikukirjanduse sünd. Brockmanni pulmaluuletus. 1686.a. I eesti keelne raamat, lõunaeestikeelne ,,Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament" 1708.a. esimene eestlase poolt loodud laul, Käsu Hansu kaebelaul ,,Oh! Ma vaene Tardo Liin" 1739.a. Täieliku eesti keelse Piibli ,,Piibli Ramat/ se on kekse Jumala Sanna" ilmumine. ANTON THOR HELLE. Põhjaeestikeeles. 19.saj.- üleminek kirikukirjanduse keelelt rahvapärasemale keelele. 1806.a.- ilmus esimene eesti keelne ajaleht, ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht".
aastatel Bengt Gottfried Forseliuse algatatud kirjaviisireformi põhimõtted ja pani aluse vanale kirjaviisile. See oli kasutusel 18. sajandist kuni 19. sajandi viimase veerandini. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: 1622 katoliiklik käsiraamat „Agenda Parva”. 1632 Joachim Rossihniuse luterlik kirikukäsiraamat. 1648 Johannes Gutslaffi lõunaeesti keele grammatika „Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam”. 1686 „Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament”, Uue Testamendi tõlge, mis oli ühtlasi esimene läbinisti eestikeelne teos. Tekstinäide Heinrich Stahli teosest „Leyen Spiegel”: Minckperrast nöitat sinna hend/ kudt üx wegkiw Söddamees/ kennel ep olle südda/ ninck kudt üx Kalliweh/ kennel ep olle wegki awwitada? ’Miks näitad sa end kui vägev sõjamees, kel on araks löönud süda, ja kui vägilane, kel ei ole väge aidata?’ III Vana kirjaviisi aeg 18. sajandist kuni 19
tasapisi eesti murretes ja asemele tuli muutumatu eitussõna ei, ep. Sellega muutus ka eituslause ehitus. Kogu ümberkujundus toimus alamsaksa ja saksa keele mõjul. Tänapäeval eitussõna, minevikus eitusverb Eitusverbi pööramine kadunud 16.–17. sajandi paiku Vanas kirjakeeles esineb rohkesti saksamõjulist mitte-eitust, samuti eituse väljendamist asesõnade keegi, mingi jt abil (nt eth meije .... sex igkawessex walgkussex/ kumba jure keddakit woip tullema/ üllestöstetut sahme) Ajalooline eitusverb: tüvi e- 28. Eesti keele käändeliste verbivormide ajalugu 29. Fusionaalsed ja aglutinatiivsed muutused eesti keeles. 30. Eesti keeletüübi muutumine. Põhilised morfoloogilised keeletüübid: – Isoleeriv(sõnad koosnevad ainult tüvedest): vee sisse – Aglutineeriv(uute sõnade moodustamine toimub ainult afikseid lisades):
võimalusi. Vene-Rootsi sõja ajal Tallinna põgenenud Göseken ja Gutslaff töötasid koos Uue Testamendi tõlke kallal. Selle viis lõpuni katkust pääsenud Göseken. Kirikukirjanduse tõlkimise-avaldamise järgmine etapp algas Liivimaal kindralsuperintendendi Johann Fischeri tegevusega. Ta oli saanud loa trükikoja asutamiseks, eelkõige Piibli avaldamiseks. Ta kutsus endale appi Adrian Virginiuse, kelle kõige olulisemaks tööks on "Meije Issanda ja Jesusse Kristusse Wastne Testament", see on oma aja mahukaim, keeleliselt ühtlustatuim, kirjansõna järgnevat arengut mõjutav ning kultuurilooliselt oluline teos. Heinrich Gutsleff toimetas trükki oma isa Eberhard Gutsleffi käsikirja. "Meie Issanda Jesusse Kristusse Uus Testament" lähtus Forseliuse-Hornungi kirjaviisi. Kirik vajas oma tööks käsiraamatu uut trükki: "Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko Ramat" 18. saj kõige levinum
Vene-Rootsi sõja ajal Tallinna põgenenud Göseken ja Gutslaff töötasid koos Uue Testamendi tõlke kallal. Selle viis lõpuni katkust pääsenud Göseken. Kirikukirjanduse tõlkimise- avaldamise järgmine etapp algas Liivimaal kindralsuperintendendi Johann Fischeri tegevusega. Ta oli saanud loa trükikoja asutamiseks, eelkõige Piibli avaldamiseks. Ta kutsus endale appi Adrian Virginiuse, kelle kõige olulisemaks tööks on "Meije Issanda ja Jesusse Kristusse Wastne Testament", see on oma aja mahukaim, keeleliselt ühtlustatuim, kirjansõna järgnevat arengut mõjutav ning kultuurilooliselt oluline teos. Heinrich Gutsleff toimetas trükki oma isa Eberhard Gutsleffi käsikirja. "Meie Issanda Jesusse Kristusse Uus Testament" lähtus Forseliuse-Hornungi kirjaviisi. Kirik vajas oma tööks käsiraamatu uut trükki: "Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko Ramat" 18. saj kõige levinum eestikeelne
Fischeri tegevusega, koondas enda ümber Lõuna-Eesti pastoreid, kes oskasid eesti keelt, viljakamaiks isa Andreas ja poeg Adrian Virginius. Andreas, hea eesti keele tundjana tõlkis Uue Testamendi lõuna-eesti keelsesse murdesse ning osa Vanast Testamendist. See eeltöö oli abiks pojale Adrianile, 1683. aastal kutsus Fischer Riiga endale abiliseks Adrian Virginiuse, kes toimetas trükki lõunaeestikeelse suure katekismuse (1684), lauluraamatu (1685), "Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament" (1686), viimane neist oma aja mahukaim, keeleliselt ühtlustatuim, kirjasõna arengut mõjutav, kultuurilooliselt oluline teos. Tõenäoliselt viimase tõlkinud Andreas Virginius ja tõlget viimistlenud Adrian Virginius. Esimene läbini eestikeelne teos. 1687. aastal hakkas Adrian Virginus koos Hornungiga Puhjas ettevalmistama põhja-eesti-keelset Uut Testamenti. 1690-1701 tõlkisid Virginiused Vana testamendi osaliselt põhja-eesti keelde 17
annaabi.ee 
