” ehk neid huvitavad rohkem asjad kui inimesed. Kuid “keskmise hormonaaltasakaaluga tüdrukud eelistavad pigem vaadelda nägusid kui asju. 4. Kuidas artikli autori arvates lahendada sugudevahelis ebavõrdsuse probleem? Hinda selle võimalikkust. Ta arvab, et esmalt tuleb tunnistada, et mehed ja naised on erinevad. Meestel ja naistel lihtsalt puuduvad vastassoost ametitele sünnipäraselt sobivad isikuomadused. Ta ei arva, et naisi peaks meestele sobivamatele ametitel suruma vaid, et “mehiseid ameteid” peaks võrdselt austama ametitega kus naised on head. Kui naine tahab “mehist ametit “ peaks tal olema olemas kõik võimalused selleks ja ühiskond peaks teda samaväärselt hindama ka siis, kui ta otsustab saada lapsehoidjaks. Selle võimalikkus on suhteliselt väike kuna tänapäeval inimesed vinguvad kõige peale, nii et isegi kui kõik oleks võrdne leitakse selle süsteemi juures jälle miski, mis neile ei sobi.
Võib-olla on Eno Rauaga pisut teisiti? Tema õpetlikkus on hoopis ootamatult avalik, nii avalik ja loomulik, igast sõnast ja teost siginev, et ei märkagi seda enam õpetlikkuseks pidada. On lihtsalt elu ise, ja see õpetab," (Krusten, 1978:67) Teiste sõnadega öeldult: väikestest lihtsakoelistest aabltsajutukestest kuni keeruka faabulaga fantaasiaküllaste pikkade lugudeni ei hülga autorit pedagoogiline takt. E. Raud oskab kohanduda nii maailma avastavate mudilaste kui ka seiklusi ja mehiseid tegusid himustavate mürsikute huvidele ning arusaamadele, sealjuures silmist laskmata seda, et ühtki lugu ei ole mõtet jutustada ainult loo enese parast. Alati on olemas kaugem eesmärk: silmaringi avardamine, tõe äratundmisele juhtimine, südametunnistusele koputamine. Selles mõttes on naeruhimuline Eno Raud surmtõsine mees. Kõik Eno Raua jutustatud lood lõpevad õnnelikult. Maailm on oma põhiolemuselt hea,
Aga igakord äratas teda neist mõtteist laste kisa ja nutt. o "Kes sellest hoolib," vastas Andres. "Kel siinilmas aega surnutega rehkendada. Surnud elavad omaette, meie omaette." o Kevadel hakkasid kemplemised Pearuga. See oli küll talvel leppimas käinud, aga seda polnud rohkemaks tarvis kui ainult armulauale minemiseks kirikusse. Juba esmaspäeva hommikul pärast kirikuskäimist mõtles mees teisi mõtteid, mõtles mehiseid mõtteid: kuidas üleaedse krundile vett paisutada, soosilla kõrvale auke kaevata, põlluteele kive veeretada, piirilt aedu lõhkuda, põllupeenraid üles künda, naabri karjapoissi kimbutada, tema sulasega riielda või ükskõik missugust vingerpussi mängida, et üleaedset ärritada ja teda kohtukäimisele hukutada. Varsti oldigi sealmaal. Kord oli üks kaebaja, kord teine. o "Iga inimene peab oma õigust nõudma." "Armas hing, armu peab nõudma, mitte õigust," õpetas vaimulik
lauluks Ernesaksa jate ja üksikute hoonete näol (näit. Vilen “Mu isamaa on minu arm” Lydia revolutsiooniliste madruste mehiseid “The Beatles”, millele aitas kaasa magnetofonide tüüpe. Sekka polnud välistatud ka mõne lõpul alanud vastuhakk ilmselgelt lagunevale ideoloogiavaba opereti või komöödia lava totalitaarrežiimile küpses Eesti ühiskonnas letulek. Näitlejatöö tehnilist külge reguleeris iseseisvalt ega olnud tingitud vaid poliitilisest
Eestis tekkis hulgaliselt kitarristide ansambleid "Optimistid". Lavale astusid noored lauljad Tõnis Mägi, Ivo Linna. Teater ja kino: Mitmed teatrid suleti (Paides, Võrus, Valgas, Kuressaares). Tallinnas asutati Vene draamateater; "Estonia" draamatrupp ühendati Tallinna Riikliku Draamateatriga, millega "Estonia" muutus muusikateatriks. Teatrile esitati rangeid ideoloogilisi nõudmisi, mis tõi Eesti teatrilavale rohkesti Nõukogude rindevõitlejate ja revolutsiooniliste madruste mehiseid tüüpe. "Elu tsitadellis". 1970. aastail ilmus noori lavastajaid nagu Mati Unt. Kuulsamaid näitlejad Georg Ots, Ita Ever. Sõja järel seati eesti kinokunst Leningradi kinostuudio abiga stalinistlikele rööbastele. "Nõukogude Eesti". "Tallinnfilm", kinostuudio. Oskar Lutsu järgi "Kevade". Kromanovi "Viimne reliikvia". "Laulev rahvas". Eesti televisioon alustas tööd 1955. aastal, 1957. aastal alustas tööd igapäevane saade "Aktuaalne Kaamera".
Kutsub üles vabaduse ja valguse sõtta 24 pimeduse vastu. Kasutab eredaid sümboleid (tuli, meri), rütm on kiire. Nooruslik. Keskne mõte on usk inimese tegevusse, võimesse elu uueks ja kaunimaks luua. Armastuslüürikat inspireeris Kevadetüdruk – kirjutas noort, puhast, komplitseerimata tunnetega, rõhutas tundejõudu ja paratamatust. Suits tõi luulesse mehiseid sotsiaal-eetilisi ideid, mässumeelse vabaduse- ja valgusetahte, protesteeris rõhumise vastu. Mure maailma pärast. Sarkasm, trots. Luulekogu „Tuulemaa“ (1913) romantiline paatos asendub kodumaamurega. Sünteesitaotlus: kõik, mis on inimlikule tunnetusele omane, võib olla ka luuleloomingu lätteks. Klassika kõrval ka uusromantiline lüürika. Luule on plastiline, rangelt distsiplineeritud vormiga. Mõjutajad: skandinaavia, vene, saksa, prantsuse impressionistlik ja sümbolistlik luule
loogiline arutelu, nii nagu määratleks mõistlik inimene. See on kahe pahe vahepeal, millest üks tuleb liigsest, teine puudulikkusest" (NE 39). Eetilisi loomutäiusi (millega seotud loomutäius liialdus puudus) Hirm - vaprus argus hulljulgus Au - eneseväärikus - uhkus - enesealandamine Viha - leebus - liigägedus - mitteägedus Vaprus/mehisus. NE 3.6-9 vapper valib harjumuslikult arguse ja hulljulguse vahepealse, järgib selliselt mehiseid/vapraid tegusid (nt lahingus ei torma sinna, kus surma saab), selle enda pärast, mitte oma kaaskodanike arvamuse pärast häbitundest või kuulsusihast. Suurejooneline (megalophysia) on see, kes targalt, aga ka heldelt kulutab (NE 4.2-3). Austusväärselt ,,Suurejoonelisus ilmneb sellistes kulutustes, mis on suurimad ja austusväärseimad." Ohvriannid, kultusesemed, kõik, mis seostub jumalate austamisega, pulmad, külaliste võõrustamine,
annaabi.ee 
