Tööleht USA 19.s Millistelt riikidelt ostis/haaras USA alasid. Nimeta vähemalt 3 riiki ja 3 uut osariiki läänerannikul ja 3 USA kesk- ja lõunaosas. Ostis/haaras Prantsusmaalt, Hispaanialt, Inglismaalt ja Mehhikolt. · riigid Aska (Venemaalt ostetud), Hawaii (liidedi 1898). · uued osariigid läänes California (vallutati Mehhikolt), Washington (Inglismaa andis selle neile), Orgegon (loovutas Inglismaa). · uued osariigid kesk- ja lõunaosas Texas (Mehhikolt saadi), Lousiana (osteti Prantsusmaalt), Florida (osteti Hispaanialt). Millised asjaolud soodustasid Metsiku Lääne hõlvamist ameeriklaste poolt? · Metsikusse Läände ümberasujad vaba maa, ohtlik rännak/elu. · Kullapalavik. Kuidas käituti indiaanlastega? · Indiaanlaste vägivaldne ümberasustamine. · Indiaanlaste reservaadid. Mille poolest erinesid USA põhjaosariigid lõunaosariikidest (põllumajandus, tööstus, tööjõud)? Põhi:
1. Millistest Euroopa maadest sisserännanud rajasid Ameerika Ühendriigid? Kes kuhu tuli? Esimesteks eurooplasteks olid hisplaanlased, kes jõudsid Florida rannikule 16. saj algul. Hispaanlastele järgnesid inglased, prantslased ja hollandlased. Inglise puritaanid asutasid tänapäeva Ühendriikide kõige kirdepoolsemad rannikuosariigid- Uus-Inglismaa. Katoliiklased koloniseerisid daranniku keskosas Marylandi ning PRANTSUSE hugenotid rajasid oma koloonia -Carolina- idaranniku lõunaossa. Tänapäeva Põhja-Ameerika suurima linna NY asutasid küll hollandlased kuid hiljem vallutasid selle inglased. 2. Miks indiaanlased ei suutnud kaitsta oma maad valgede sissetungijate vastu? Esialgu said sisserännanud ja indiaanlased omavahel rahumeelselt läbi. Sisserännanute arvu lasvades hakkas aga rahumeelne olukord muutuma. Järjest rohkem tekkis omavahelisi arusaamatusi, eriti maa küsimuses. Sisserännanud tungisid sügavamale sisemaale, hävitades indiaani kul...
Ameerika ühendriigid 19. saj Ameerika Ühendriigid ostsid Prantsusmaalt Louisiana maavalduse, Hispaanlastelt osteti Florida, Mehhikolt saadi Texas ja vallutati California, Suubritannia loovutas Oregoni. USA suurenes ligi kolm korda ning juurde loodi 23 uut osariiki. Uue keskusena tõusis esile New York. Indiaanlased võtsid läände liikuvaid valgeid kolonisaatoreid alul sõbralikult vastu ja aitasid neil kohaneda. Uusasukad hakkasid põliselanikkonda oma tavadele ja seadustele allutama. Igapäevaseks said verised konfliktid. Indiaanlased ei suutnud tulirelvadega ümberasujatele vastu seista ning olid sunnitud oma põlistelt
· vähendaksid valitsuse kulusid · erastaksid riiklikke ettevõtteid · piiraksid sotsiaalprogramme Lühiajaliselt võivad need meetmed teha rohkem halba kui head. NB! 1. Näiteks lükkas Mehhiko edasi teedevõrgu remondi ja Altamira sadama ehitamise, et teha laenu tagasimakseid 1985. aastal. Kui need infrastruktuuri projektid oleksid ellu viidud, siis oleks võinud eksport suureneda ja saadud maksta võlga. 2. 1986.a. nõuti Mehhikolt eelarve defitsiidi (ca 17% SKP-st) vähendamist 5%-le, et saada 6 mlr. $ laenu IMF-lt, Jaapani, Euroopa ja USA pankadelt. Selleks vähendati toiduainete doteerimist ajal, kui tööpuuduse tase oli kõrge ja vaesus suur. Tagajärjed poliitikutele kehvad. Arengumaade võlad on nii suured, et vaevalt nad on võimelised seda üldse tagasi maksma. Pikaajaline lahendus oleks maailmamajanduse selline kasv, mis suurendaks
et üksiki riik mandril liiga tugevaks ei muutuks. Inglismaast sai 19 saj. maailma suurim kolooniariik. Inglismaad ja tema kolooniaid hakkati kutsuma Briti impeeriumiks. Vallutatud kolooniad olid eelkõige odav tooraine allikas kasvavale tööstusele. Impeeriumi riigipeaks oli aga Inglise kuningas. Üldiselt hakkati aga asumaade valitsemisel üha rohkem tuginema kohalike suguharude võimuladvikule. TEEMA NR. 8 -- Osteti Hispaanialt Florida, Mehhikolt saadi sõjaga Texsas ja California, Prantsusmaal osteti 15 milj. dollari eest Lousiana maavaldus. Ühendriikide territoorium suurenes ligi kolm korda, ning juurde loodi 23 osariiki. Pärismaalased võtsid algul valgeid seal sõbralikult vastu, kuid valgete massililne juurdetulek muuutis olukorda. -- Inglismaa Põhjapoolsetes kolooniates levisid farmid ja peremees käis ise jahil, kudus riiet, tegi sepatööd ja haris põldu. Kuid Lõunapoolsetel kolooniates oli tavaks rajada
rahvaarvuga Kõrgeimaks täidesaatvaks võimuks neljaks aastaks valitav president. 1. presidendiks valiti George Washington. Kohtuvõim kõrgeim, eluks ajaks valitavatel ülemkohtunikel Ilma valimisõiguseta olid: naised, mustanahalised orjad, pärisorjad kaotati. d) USA laienemine läänerannikuni: · Osteti prantslastelt Louisiana. · Vallutati Mehhikolt California · inglastelt Oregon, · hispaanlastelt Florida. Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia 1. Diplomaatilised esindused a) Põhjuseks tihenenud riikide vaheline suhtlus ning reisiprobleemid. b) Esimeseks esinduseks oli (16. sajandi alguses) Paavsti nuntius paavsti alaline esindaja, määrati ametisse 3 kuningakotta: Saksa-Rooma keisri juurde, Prantsuse- ja Inglise kuningakotta.
· USA jätkuva lääne ekspansiooni tulemusena kujuneb elust piiriäärsel alal (frontier) Oluline ameerika eluolu ja mentaliteeti kujundav võtmekogemus Maa-alade omandamine 1. 13. Asutajariiki idarannikul 1776 2. Rahulepingu reservmaa SB-lt 1783 3. Maade ostmine : louisiana Prantsusmaalt 1803, Florida Hispaanialt 1819, Alaska Venemaalt 1867 · Piirilepingud: SB-ga 1818, 1846 ja Mehhikoga 1853 · Sõjalise survega: Mehhikolt Texas 1845 ja Mehhiko ülejäänud PA alad 1848 (maksti kaotajale kompensatsiooni), Havai 1898 USA mentaliteedi kujunemine 1790-1861 · Rahvaste sulatusahjus (melting pot) sünnib eriline ,,ameerika rahvus", kellel oma ,,ameerika identiteet" · Progressiusk: tuleviku optimism · Eneseusk: ,,Meie ühiskond on maailma kõige arenenum ja parem kui teised, kuna on sotsiaalselt dünaamiline": ... self-made man aristokraatia ja türannia asemel
annaabi.ee 
