• Jaapan • Śveits • Singapur • Holland • Taivan • Head on veel: Saksa, Kanada, Taani, Israel. • Eesti positsioon kõigub sõltuvalt metoodikast 23. ja 37. koha vahel • • • • • ARENGUÖKONOOMIKA • Majandusteooria oli pikka aega küllalt mehhanitsistlik, baseerus majandustegevuse ja majanduskeskkonna kohta käivate universaalsetele nõuetele ja opereeris pigem majandusliku tasakaalu kui arengu mõistega. • Lihtsustatult: kui pidada kinni teatud universaalsetest põhimõtetest ja hoida majandust tasakaalus, siis on majanduskasv (ja areng) automaatselt tagatud. • -Tegeldi rohkem juba arenenud majanduse äritsükli reguleerimise küsimustega, mitte sellega
Lahendus- peabki juhinduma oma eesmärgist Montaigne: eesmärgiks on tabada rahu ja riigi stabiilsus. Valitsejal ja tavakodanikul on seetõttu erinevad moraalid.saj 16. sajI pool Machiavelli kuidas on riigijuhil kasulik käituda , et oma võimu säilitada ? 16.saj Iip: Raison d'etat teooriad. Ausus vs kasulikkus. BAROKK 1. sajand. Kuidas vastata skeptikutele? Mis oleks alus moraalifilosoofiale? Süstemaatika. Teaduse areng, kujundati välja mehhanitsistlik maailmapilt. Matemaatiline alus. Anti-Aristotelism (eesmärgipärane põhjus) R. Descartes : mos geometricus- mehaaniline maailmapilt I.Newton: maailma funktsioneerimise seaduspärasused (vs Aristotelese teleoloogia) Moraal ja poliitika- leida kindel alus uuele süsteemile. Selleks peab inimene ennast vaatlema ning selle kaudu õpime tundma ka teisi inimesi ja avastame moraalireeglid. Eesmärk : enesesäilitamine, millest tuletatud on moraalireeglid, et ühiskonnas tuleb
- maailmas on umbes 8000 erinevat keelt ja kultuuri - kuid riik on olemas vaid 200. - samuti ei elata eraldatult, vaid läbisegi teiste rahvustega - oma riigi saaks luua, kui tegemist oleks kompaktsete üksustega. - samuti puuduvad objektiivsed kriteeriumid rahvuse jaoks - keel, kultuur, territoorium jne. Mille poolest erineb saksa tüüpi natsionalism prantsuse omast? Saksa tüüpi natsionalism erineb oluliselt Prantsuse revolutsiooni päevil tekkinust - kui viimane seadis esiplaanile riigi - mehhanitsistlik lähenemine, siin teine rõhutas rahvust kui orgaanilist nähtust. Varem mõisteti riike kuningriikide, vürstiriikide jmt. tähenduses, kus inimesed olid 'alamad', poliitilist identsust määratles dünastia, mitte aga rahvus. Prantsuse revolutsiooni aga tehti inimeste nimel, kes nimetasid end 'rahvaks'. Seega, algselt oli natsionalism demokraatlik ideoloogia, mis väitis, et krooni alamatest peavad saama Prantsusmaa kodanikud, kes on vôrdsed selles
(Hiljem ühendas Emil du Bois-Reymond (1818-1896) need ideed närviimpulsi elektrilisuse teooriasse.) 19. sajandi loodusteaduse arengut mõjutasid keemia- ja füüsikateaduse ning eksperimendi areng. 18. sajandi lõpus oli hakanud kujunema vivisektsioonil 4 põhinev eksperimentaal- füsioloogia. Füsioloogia eraldus anatoomiast. Taustaks oli siinkohal arstide süvenev arusaam, et haigus on kehaline, ilmselt funktsionaalne häire (solidaarpatoloogia kontseptsioon). Taandus primitiivne mehhanitsistlik (täiendatud vitalismiga) käsitlus. Juhtivate meditsiiniteaduse arendamise keskustena kerkisid Leideni ja Edinburghi asemele Pariis (C. Bernard) ja Saksamaa (C. Ludwig) (mõlemast mehest kohe edaspidi pikemalt). Arenes spetsialiseerumine, süvenev trend oli katseline eluprotsesside mõjutamine, mida soodustas leviv katseloomade kasutamine (ka neil hakati rakendama anesteesiat). Valdkonna arengut toetas mikroskoobi areng ning arstkonna poolne erialase hariduse väärtustamine.
Operantne ja assotsiatiivne tingitus erinevad klassikalisest selle poolest, et nende puhul on eesmärgiks asendada mitte stiimulit, vaid üht käitumisviisi (reaktsiooni) teisega. Guthrie (1886 1959) väitis, et kord tekkinud assotsiatsioon stiimuli ja reaktsiooni vahel sunnib antud stiimuli taasesinemisel kõige suurema tõenäosusega tekitama sama reaktsiooni, mis selle stiimuliga seostus ka eelmisel korral. See lähenemine on vähem mehhanitsistlik ja üldisem kui Pavlovi (1849 1936) lähenemine. Pavlovi arvates oli Guthrie lähenemine tema omast pealiskaudsem, ent Guthrie pidas oma lähenemist üldisemaks ja loomulikumaks kui Pavlovi äärmuslikult lihtsustatud ning kunstlikku käsitlust. Guthrie järgi on õppimise peamiseks põhimõtteks sündmuste (näiteks stiimuli ja reaktsiooni) seostamine (assotsiatsioon) läheduse kaudu. Guthrie lähenemist võiks samastada operantse tingitusega, kui poleks üht olulist erinevust tema ja
annaabi.ee 
