.. See, mis Jakobsonil eeskujuliku talumajapidamise väljakujundamisel Kurgjal pooleli jäi, arendati edasi Piistaojal." PIISTAOJA TEADUS- TOOTMISMAJANDINA 1925. aastast oli Piistaoja tegelikuks pidajaks Theodor Pool, kes kümnekonna aastaga kujundas talu silmapaistvaks tootmiskatsemajandiks ka tänapäeva mõistes. Th. Pool oli teadlane- praktik, kelle tegevus nii Piistaoja taime- ja veisekasvatuses kui ka talutööde mehhaniseerimisel põhines tootmiskatsetel. Ta on trükis avaldanud ca 300 tööd, millest eriti suure teadusväärtusega on 44 ajakirjas "Agronoomia" ilmunud tööd. Th. Pool oli ka mitme põllumajandusraamatu autor ja kaasautor. Th. Pool nägi tihedat seost veiste aretuses jõudlusvõime suurendamise ja nende söötmise parandamise vahel. Nii kirjutas ta: "Meie kari võib oma tootmisvõimelt hoopis rohkem pakkuda, kui ta seda teinud on..
protsess). Selle kohaselt ladustati erinevad materjalid (sõnnik, fekaalid, puulehed, õled, majapidamisjäätmed) kihiti umbes 1,5 m kõrgustesse kuhjadesse, mida segati 2 korda 6 kuu jooksul. Indori protsessi on modifitseeritud ja kasutatud paljudes maades. Hiljem on uuritud erinevate tingimuste (temperatuur, niiskus, aeratsioon, lagundatava materjali C:N suhe, materjali peenestamine) mõju kompostimisprotsessile. Euroopas on uurimise pearõhk olnud kompostimisprotsessi mehhaniseerimisel ja kiirendamisel, samuti protsessi ökonoomsemaks muutmisel. Kompostimist võib vaadelda kui mikroorganismide kontrollitud kasvatamist. Igasugune orgaaniline aine laguneb looduses, kuid sõltuvalt materjalist on lagundamise kiirus erinev. Orgaanilise aine lagundamise esmases staadiumis osalevad bakterid, seened ja algloomad. Bakterite arvukus kompostis on suurem kui seente arvukus. Esmalt lagundatakse kergestilagundatav org. aine- valgud, suhkrud, tärklis mesofiilse mikroobikoosluse poolt,
2.4. Tehnoloogilise protsessi mehhaniseerimine ja automatiseerimine. Masinateta -käsitsi tehnoloogiline protsess. Masinatega - mehhaniseeritud töö. Mehhaniseerimine ei vabasta inimest otsesest töös osalemisest. Mehhaniseeritud operatsioon koosneb energeetilisest ja informatiivsest osast. Esimest saab lihtsalt mehhaniseerida. Informatiivne sisaldab kontrolli tehtud operatsiooni üle, tema reguleerimist ja juhtimist. Seda protsessi mehhaniseerimisel peab tegema inimene. Automaatseks nimetatakse protsessi, milles energeetilise osa kontroll, reguleerimine, juhtimine, st. informatiivsed funktsioonid on antud automaatseadmetele. Eristatakse osalist ja täisautomatiseerimist Tööline ainult häälestab automaadi, lülitab sisse ja välja, kindlustab töövõimega. Mittekompleksne - üksikute, enda vahel sidumata tehnoloogiliste operatsioonide automatiseerimine. Kompleksne - näiteks ühe sõlme valmistamise täielik automatiseeritus.
Praegu toodab kuni 125000 t/a. Turvast veetakse Lavassaarest raudteega, mille pikkus on 22 km. Toodab ka alus ja väetusturvast. Pärast II Maailmasõda algas Tootsi tehase arengus uus etapp. Kohapealsetes töökodades ehitati ümber ja valmistati uusi masinaid. Arendati edasi ümbervallitamistehnoloogiat. Kohapeal valmistati selleks vajalikud freesid, pöörajad, vallitajad ja kogujad. Samal ajal laiendati konstrueerimisbürood. Tootsis tehti suur murrang turbatootmise mehhaniseerimisel, uute seadmete evitamisel ja tehnoloogiliste süsteemide väljatöötamisel. Paljud masinad said prototüüpideks seeriamasinatele. Näiteks ümbervallitajad, roopvallitaja, tigukraavimasin, reguleeritava haardelaiusega freesturbapööraja, pneumovallitaja, kallurroomikvanker. Esmakordselt rakendati Tootsis turba väljaveol elektrifitseeritud raudteetransporti ja briketi vedu tarbijatele konteineris. Töötati välja ümbervallitamise süsteem koos. Tootsis on tehtud ja eksporditud masinaid.
organismide - algloomad, nematoodid, lestad majapidamisjtmed) kihiti umbes 1,5 arvukus. Selles faasis suureneb huumusaine m krgustesse kuhjadesse, mida segati kogus. 2 korda 6 kuu jooksul. Indori protsessi on modifitseeritud ja kasutatud paljudes maades. Hiljem on uuritud erinevate tingimuste (temperatuur, niiskus, aeratsioon, lagundatava materjali C:N suhe, materjali peenestamine) mju kompostimisprotsessile. Euroopas on uurimise pearhk olnud kompostimisprotsessi mehhaniseerimisel ja kiirendamisel, samuti protsessi konoomsemaks muutmisel. Kompostimist vib vaadelda kui mikroorganismide kontrollitud kasvatamist (micro-organism farming). Igasugune orgaaniline aine laguneb looduses, kuid sltuvalt materjalist on lagundamise kiirus erinev. Orgaanilise aine lagundamise esmases staadiumis osalevad bakterid, seened ja algloomad. Bakterite arvukus kompostis on suurem kui seente arvukus. Esmalt lagundatakse kergestilagundatav org. aine-
· Kui lammas on uimastatud elektriliselt või poltpüstoliga ajupõrutuse tekitamisega ehk otsmikuluud mitteläbival viisil, tuleb veretustamist alustada 20 sekundi jooksul pärast uimastamist Lammaste verd toiduks ei koguta. Veretustamine kestab 56 minutit. Veretustamisel kasutatakse kahepoolset teravat nuga (pikkus 15 cm), et avada kaela veresooned söögitoru vigastamata. Lihakeha nülgimine. Lammaste nahad nülitakse vaibana. Naha nülgimise mehhaniseerimisel on kasutusel rebimisprintsiip. Käsitsi nülgimiseks kasutatakse kumera teraga nuga. Siseelundite eemaldamine saab alguse nn puhas tsoon. Pärasoole lahtilõikamine. Pärakukrooni lihased lõigatakse läbi, vigastamata pärasoolt ja ümbritsevaid lihaseid. Lahtilõigatud pärasool tõmmatakse väljapoole, lükatakse soole sisu keskosa poole, seotakse pärasoole otsa sõlm, mis ei lase soole sisul välja pääseda ning lihakeha saastada.
annaabi.ee 
