ning Villu oleks sellega täiesti nõus olnud, kui Anna ei oleks teda Kõrbojale peremeheks kutsunud. Kui Anna oli oma ettepaneku teinud, läks Villu koju Katkule ning lasi end aidas jahipüssiga maha, kuna oli liige uhke, et Kõrbojale Annale jalgu minna ning Eevil lasta end kantseldada kui santi, kes ei ole võimeline enda eest hoolitsema.Kui hommikul avastati, et Villu on enesetapu sooritanud, leidis tema isa, et see oli ainus mehetegu, millega Villu oma elus hakkama on saanud.Tänu Villu teole said Eevi ja tema poeg omale korraliku kodu ning Villu pojast kasvas Kõrbojale peremees, keda hädasti vaja oli. Villu oli elus põrunud mees, kellel oli mingi kummaline tõmme naiste suhtes olenemata sellest, et ta sant oli.Armastusest oleks talle täiesti piisanud, kui ta ei oleks olnud nii põikpäine ja uhke.Öeldakse, et armastus teeb inimesed õnnelikuks
midagi, mis erineks kõigest, mis oli enne. Villu plaanid jävad elluviimata, aga ometi on ta peajagu külarahvast üle: temas on seda rahutut loomejõudu, mis viib elu edasi, mis püüdleb pidevalt uue poole. Villu karmi pinna all peitub, aga loodusehuvi. Villu oli väga kange iseloomuga. Ei osanud naistega suhelda, tihti jõi ja kakles. Ema armastas Villut tingimusteta, aga isa ei näinud temas kunagi meest. Isa arvates oli Villu enesetapp ainuke mehetegu. Villu talitsematu, edasipüüdlev loomus on ka tema plaanide luhtumise allikaks, see kihutab teda takka liiga kiiresti ja sageli mõtlematule toimima, sunnib teda meeletutele tegudele. Kivimäel kive lõhates vigastab Villu end, aga sandna Anna kõrval elada keelad teda uhkus.Villu jääb täiuseihalejaks, ja kui täius osutub võimatuks, loobub ta ka elust. Kõrboja Anna - 27aastane. Tuleb linnast, et Kõrboja nüüd ise juhtida. Kõrboja Anna on tugev
Villu küll pähkleid ei korjanud, aga Annaga tantsis küll. Peagi viis Anna Villu jalutama. Nad läksid teisele poole järve. Seal avaldas Anna, et ta tahaks Villut Kõrbojale peremeheks. Villu punnis vastu, aga lõpuks lubas järele mõelda. Kõrboja perenaise süda muutus kohe kergemaks. Kahjuks ei jõudnutki Anna tema vastust ära oodata, sest Villu oli end öösel kahe haavlikuuliga maha lasknud. Katku peremees ütles sellepeale, et see on ainuke mehetegu mille Villu on oma elujooksul teinud. Anna oli sellepärast väga kurb ja tahtis linna tagasi sõita. Teepeal kohtas ta aga Eevit, kes ükspäev tema juures käis. Eevil on süles väike laps, Villu laps. Anna läks tema juurde ja sai teada, et Eevi ema on ära surnud. Eevi lootis Villu juurest abi saada, aga nüüd enam mitte. Annal hakkas Eevist kahju ja ta kutsus tema koos lapsega Kõrbojale. Eevi läkski. Kodus rääkis
külm, pime ja koostlagunemas. Pille ise on aga unistaja, ta väidab, et taevariigi võtmed on iga inimese käes olemas ja oma kujutelmadega täiendab ta seda, mis elu jätab võlgu. Ekke aga on vihane ja ei taha leppida Pille vaeste elutingimustega, teenided vähe palka postiljonina ja süües vaid leiba, vett ning kevadel põllult obilkaid. Pille sanob, et mingu siis Ekke kuhugi mujale kuid Ekke leiab, et vastu ööd ei ole see mehetegu. Leidmates õuest ka mingit tulematerjali lumetormis pakkub Pille Ekkele enda voodit. Ekke küsib mis siis temast saab kuid Pille Riin vastab, et on harjunud igal pool magama. #12 Järgmine hommik kui Ekke tõuseb on Pille juba läinud postiljoni tööd tegema. Talle avaneb parem vaade hütti sisekujundusest. Tapeedid on määrdunud ja rebitud, aknad katkised ämblikuvõrgud laes, toas pole pari katkise tooli ja segase voodi mitte kui midagi.
Elu tuleb võtta kui kingitust, seda peaks väärtustama, mitte raiskama. Kuid võib tulla ette ka vastupidist prantsuse filosoof A. Camus on arvanud, et elu on absurdne ja pole väärt elamist. Võrdles absurdsust antiikmüüdiga Sisyphose müüt. See on ka tema teos. Väärtustas hoopis suicide- enesetappu. Näide Tammsaare ,,Kõrboja peremehest" Kui Katku Villu end maha lasi, ütles isa selle kohta, et see oli esimene tõeline mehetegu tema elus. VANA IDAMAADE FILOSOOFILISED ÕPETUSED ISELOOMULIKKE JOONI IDAMAADELE * Idamaades kujunesid välja vanimad kõrgkultuurid ehk iidsed tsivilisatsioonid (nt Vana Egiptus, Babüloonia, India, Hiina). * Kõik 3 maailma usundit on pärit Idast. Vanim on budism. Buddha sündis Põhjs-Indias, praeguse Nepaali territooriumil. Teine maailma usund kristlus tekkis Lähis-Idas, Vahemere idarannikul. Kolmas maailma usund islam
Kõik lapsed olid haaratud talutöödega, igaüks oma ea kohaselt. Mina käisin kooliminekuni karjas, vist 7-aastaselt võisin hakata käsitsi niitma, 8-9- selt pääsesin hoburakendiga kündma, äestama ja kultiveerima. Hiljem tulin toime isegi sepatööga. Minu kaks õde tegid naistetöid majas ja laudas. Nende ülesanne oli ka igal laupäevaõhtul õu ja tänav puhtaks pühkida. Kogu elu on mul meeles püsinud isa sõnad: ,,poiss, ära kunagi kakle külatänaval, see ei ole mehetegu!" Arvan, et seejuures ei mõelnud ta sugugi üksnes poisikeste kaklusi. Hiljem olen ka poliitikasse ülekantuna püüdnud isa õpetuse järgi toimida. Ma ei usu, et keegi võiks mulle etteheiteid teha sõimlemise või käsutamise pärast. Ma pole püüdnud panna kedagi vastu tema tahtmist ja vägisi midagi tegema. Olen ikka lasknud inimestel endil selgusele jõuda ja otsuse langetada. Heaga saavutab ju rohkem kui kurjaga. Ehk nimetab keegi seda ka liigseks
Jutuke Põder käib varvastel rääkis sellest, et põder kaitseb oma vasikat, ise temast vaikselt ja kergel sammul eemale minnes ning jättes lumele sellised jäljed, nagu käib varvastel ja lootes, et ei märgata teda ega tema põdravasikat. Lugedes seda raamatut sain aru, et Jaan Rannapil on loodusega väga hea klapp. Heino Väli Kiikhobu Illustreerinud Milvi Torim Vahvaid jutukesi lastest. Meeldis esimene jutuke Mehetegu, kus Jaanus tahtis suur olla ja ei soovinud vanaema käest kinni hoida, aga kui ta vanaemaga bussis sõitis, siis tahtis istuda ja vanaema ütles selle pele, et sa oled ju suur mees ning Jaanus jöii püsti seisma. Jutuke Kollektiivne vastutus oli samuti tore. See rääkis vendadest ja nende kassidest, kes vaisa laua alla pissisid. Ükskord sai siis vanaisal hing täis ja küttis kassipoegade kered kuumaks ja sestap jäi pissimine ära.