Dualism põhineb kategooriaveal Gilbert Ryle – dualismis on vaimunähtused samas kategoorias füüsikaliste nähtustega. Arvati, et ka vaimusfääris on põhjused ja tagajärg. Nii füüsikalised nähtused kui ka vaimunähtused suruti ühte kategooriasse. Dualismi järgi on vaim kui keha kõverpeegeldus. Keha Vaim Asub ruumis Ei asu ruumis Allub mehaanikaseadustele Allub mittemehaanikaseadustele Avalikult vaadeldav Privaatne Väline “Sisemine” Ryle: Descartes mõistis vaimu samas loogilises raamistikus (kategoorias) nagu keha. See ongi kategooriaviga. Ryle: Inimeste käitumine ei ole vaimu varjatud protsesside tulemus. Vaimunähtused (vaimuseisundid) on inimeste käitumine
kvandi. h=En En´ kiirguse sagedus En aatomi algoleku energia En´- aatomi lõppoleku energia Kui En.on suurem kui En´ siis aatom kiirgab, vastupidisel juhul neelab Täisarvu n, mis iseloomustab aatomi võimalikke statsionaarseid olekuid, nimetatakse KVANTARVUKS Kvantarv n Igale kavantarvu väärtusele vastab aatomi koguenergia En ja elektron tiirleb selles olekus orbiidil raadiusega rn Kuna statsionaarses olekus allub aatom tavalistele mehaanikaseadustele, siis on võimalik nende alusel arvutada En ja rn Arvutame vesiniku aatomi energia · Tuuma laeng +e, tiirleval elektronil e · Gravitatsioon tuuma elektroni vahel tühine, arvestame ainult elektrostaatilist vastasmõju q1 · q2 F=k r2 Colombi seadus, dielektriline läbitavs, elektriline konstant 0 elektriline konstant (8,85 ·10-12 C2/N · m2 ) 1
Hempel, Ryle Väited kellegi vaimuseisundite kohta on väited isiku tegeliku ja võimaliku käitumise kohta *Ryle: Dualism põhineb kategooriaveal - ühte loogilisse kategooriasse kuuluvaid sündmusi või fakte käsitatakse nagu nad kuuluksid mõnda teise loogilisse kategooriasse. Dualism pani vaimunähtused füüsikaliste nähtustega samasse kategooriasse. Vaimunähtusi hakati seetõttu käsitlema füüsikaliste asjade eitusena. Keha asub ruumis, allub mehaanikaseadustele, avalikult vaadeldav, välimine. Vaim ei asu ruumis, allub mittemehaanikaseadustele, privaatne ja sisemine. *Dispositsioon - Ryle samastas teatud vaimuseisundid käitumusliku dispositsiooni või kalduvusega. S-l on dispositsioon x-ida = S võib x-ida või kaldub x-ima teatud sobivatel tingimustel. Biheiviorismi kriitika: Psühholoogilisi väiteid ei saa tõlkida väideteks käitumise ja füüsikaliste protsesside kohta
vaimusfääris on olemas põhjused ja tagajärjed, asjad, seisundid jne. Selle tulemusel hakati vaimunähtusi käsitlema füüsikaliste asjade eitusena. Dualistid räägivad vaimust kui sellest, mis ei asu ruumis, ei ole vaadeldav, ei ole materiaalne; need seadused ja põhjuslikkus, mis valitseb vaimu üle, ei sarnane füüsikaliste seaduste ja põhjuslikkusega Vaim kui keha kõverpeegeldus Keha Vaim Asub ruumis Ei asu ruumis Allub mehaanikaseadustele Allub mittemehaanikaseadustele Avalikult vaadeldav Privaatne Väline “Sisemine” Ryle: Descartes mõistis vaimu samas loogilises raamistikus nagukeha - “Tahtmatult ikkagi mehaanika reegleid järgides katsus ta pääseda hädast, kirjeldades vaimu sõnadega, mis oli vaid pööratud sõnavara. Vaimu toimimist tuli kirjeldada kehadele omase kirjelduseeitusena; see ei ole ruumis, see ei ole liikumine,
mõisteti ka füüsilisi nähtusi. Neid kategooriaid vaimule üle kandes eeldati, et vaimusfääris on olemas põhjused ja tagajärjed, asjad, seisundid jne. Selle tulemusel hakati vaimunähtusi käsitlema füüsikaliste asjade eitusena. See kategooriaviga tekitas „teiste vaimu probleemi“ – ei saa teada, kas minu ümber liikuvates mehhanismides, on kummitus ehk kas ka teistel inimestel on vaim. Vaim kui keha kõverpeegeldus. Keha – asub ruumis, allub mehaanikaseadustele, avalikult vaadeldav, väline. Vaim – ei asu ruumis, allub mittemehaanikaseadustele, privaatne, sisemine. Ryle ütles, et Descartes mõistis vaimu samas loogilises raamistikus nagu keha, ent ei samastanud. Reduktsioon pole mõttekas. Vaimu taandamine kehale ja keha taandamine vaimule on mõttekas vaid siis, kui nad kuuluvad samasse loogilisse tüüpi. Ryle’i positiivne programm. Ta ei tegele vaimu kohta käivate väidete tõlkimisega väideteks käitumise kohta
jne. Selle tulemusel hakati vaimunähtusi käsitlema füüsikaliste asjade eitusena. Dualistid räägivad vaimust kui sellest, mis ei asu ruumis, ei ole vaadeldav, ei ole materiaalne; need seadused ja põhjuslikkus, mis valitseb vaimu üle, ei sarnane füüsikaliste seaduste ja põhjuslikkusega 121. Vaim kui keha kõverpeegeldus Keha Vaim Asub ruumis Ei asu ruumis Allub mehaanikaseadustele Allub mittemehaanikaseadustele Avalikult vaadeldav Privaatne Väline "Sisemine" Ryle: Descartes mõistis vaimu samas loogilises raamistikus nagukeha -"Tahtmatult ikkagi mehaanika reegleid järgides katsus ta pääseda hädast, kirjeldades vaimu sõnadega, mis oli vaid pööratud sõnavara. Vaimu toimimist tuli kirjeldada kehadele omase kirjelduseeitusena; see ei ole
annaabi.ee 
