1981. MDA (monokroomne ekraani adapter) suutis töötada ainult tekstiga, toetades resulutsiooni 25x80. Sellel oli 4KB videomälu ja ainult üks värv. 1987 aastal välja tulnud VGA sai väga populaarseks ja pani aluse tänapäeval tuntud videokaartide tootjatele nagu ATI, Cirrus logic ja S3. Need firmad hakkasid VGAd arendama, tõstsid resulutsiooni ja värvide mahtu, mida videokaart sai kuvada. Peale VGAd tuli SVGA(super VGA) standard, mis jõudis videomälu mahuga 2 megabaidini ja resulutsioon 1024x768, olles seejuures võimalik kuvama 256 värvi. Videokaartide evolutsioon tegi suure pöörde paremuse poole aastal 1995, kui väljastati esimesed 2D/3D videokaardid. Tootjateks tol ajal olid: Matrox, Creative, S3 ja ATI. Need videokaardid järgisid SVGA standardit, aga lõid uusi 3D funktsioone. Aastal 1997 väljastati 3dfx graafikakaardi kiibil Voodoo poolt, 3dfx oli väga võimas ja sisaldas uusi 3D effekte (Mip Mapping, Z-buffering, Anti-aliasing).
9 00001001 09 10 00001010 0A 15 00001111 0F 16 00010000 10 19 00010011 13 169 10101001 A9 Sõltuvalt programmi keerukusest võtab see arvuti mälus ruumi mõnest kilobaidist kuni mitmesaja megabaidini. Andmete maht sõltub nende tüübist ja arvutis esitamise viisist. Mõned näited: Üks täht (1 B) Lehekülg teksti (2 KB) Minut muusikat (12 MB) 4 Marcella Jatsinjak Küsimus Vastus 1. Miks on vaja teada, kui palju mingid Mälu mahtu valesti hinnates võib juhtuda, et andmed või programmid ruumi võtavad
Jooniselt on näha, et mikroprotsessoris on sisetööks ja ühendamiseks välisahelatega kasutusel 3 siini: aadressi-, andme- ja juhtsiin. Juhtsiini kaudu antakse juhtimissignaale (-impulsse) üksikutele protsessoriosadele. Andmesiini kaudu liiguvad andmed üksikute töötlusüksuste vahel. Aadressisiini ülesandeks on mälupesade (mäluaadresside) valimine (adresseerimine). Näiteks mikroprotsessori 8086 maksimaalne aadressiruum ulatub 1 megabaidini - täpsemalt 1048576 baidini. Selleks vajatakse 20 aadressiliini (220=1 048 576). Seega võib 8086-arvutil otse adresseerida 6 kuni 1024 KB põhimälu. Osa sellest aadressruumist (384 KB) on eraldatud süsteemi vajadustele (peamiselt ekraanimälule) ja nii jääb järele "maagiline" 640 KB piir, mis oli kunagi tuntud paljudele arvutikasutajatele. Mikroprotsessoril 80486DX on nii sisemine kui ka välimine aadressisiin 32-bitine ja nii
PC-siin Mikroprotsessoris on sisetööks ja ühendamiseks välisahelatega kasutusel kolm siini: aadressi-, andme- ja juhtsiin. Juhtsiini kaudu antakse juhtimissignaale (-impulsse) üksikutele protsessoriüksustele. Andmesiini kaudu liiguvad andmed üksikute töötlusüksuste vahel. Andmesiini ülesandeks on mälupesade (mäluaadresside) valimine (adresseerimine). Näiteks mikroprotsessori 8086 maksimaalne aadressiruum ulatub 1 megabaidini- täpsemalt 1 048 576 baidini. Selleks vajatakse 20 aadressiliini (220=1 048 576). Seega võib 8086-arvutil otse adresseerida kuni 1024 KB põhimälu. Osa sellest aadressruumist (384 KB) on eraldatud süsteemi vajadustele (peamiselt ekraanimälule) ja nii jääb järele “maagiline” 640 KB piir, mis on tuntud paljudele arvutikasutajatele. “Ehtsal” 80486-l (täpsemalt 80486DX-l) on nii sisemine kui ka välimine aadressisiin 32-bitine ja nii võib otse adresseerida kuni 4 GB (gigabaiti)
44 teistele ketastele), kasutatakse sõltumatute ketaste liiasmassiivi (redundant array of indepen- dent disks, RAID). Lisaks veakindlusele lühendab samade andmete mitmesse kohta salvesta- mine ka pöördusaega. Operatsioonisüsteemi poolt vaadates paistab RAID üheainsa loogilise kõvakettana. RAID kasutab hargsalvestust, kus iga ketta mäluruum sektsioneeritakse vööti- deks (stripe), mille suurus ulatub ühest sektorist (512 baiti) kuni mitme megabaidini. Kõigi ketaste vööte adresseeritakse korrapäraselt vaheldumisi. Kasutusel on mitmeid tüüpe RAID-süsteeme ja lisaks neile veel mitteliiasmassiiv (RAID-0). · RAID-0. Toimub ketaste jaotamine vöötideks, kuid andmete liiasust pole. Tõstab jõud- lust, kuid ei paranda veakindlust. · RAID-1. Nimetatakse ka ketta peegeldamiseks (mirroring) ning koosneb vähemalt ka- hest andmesalvestust dubleerivast kõvakettaseadmest. Vöötideks jagamist ei ole. Lu-
2.2. Muut- ja püsimälu Nagu ülaltoodud joonisest selgus on mikroprotsessoris sisetööks ja ühendamiseks välisahelatega kasutusel 3 siini: aadressi-, andme- ja juhtsiin. Juhtsiini kaudu antakse juhtimissignaale (-impulsse) üksikutele protsessoriüksustele. Andmesiini kaudu liiguvad andmed üksikute töötlusüksuste vahel. Aadressisiini ülesandeks on mälupesade (mäluaadresside) valimine (adresseerimine). Näiteks mikroprotsessori 8086 maksimaalne aadressiruum ulatub 1 megabaidini- täpsemalt 1 048 576 baidini. Selleks vajatakse 20 aadressiliini (220=1 048 576). Seega võib 8086-arvutil otse adresseerida kuni 1024 KB põhimälu. Osa sellest aadressruumist (384 KB) on eraldatud süsteemi vajadustele (peamiselt ekraanimälule) ja nii jääb järele “maagiline” 640 KB piir, mis on tuntud paljudele arvutikasutajatele. “Ehtsal” 80486-l (täpsemalt 80486DX-l) on nii sisemine kui ka välimine aadressisiin 32- bitine ja nii võib otse adresseerida kuni 4 GB (gigabaiti)
annaabi.ee 
