Referaat Autor: Erki Kesküla Klass: 10 Juhendaja: Carry Kangur Luunja 2012 Naftast üldiselt Nafta on maapõues leiduv põlev vedelik, mis on peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta võib olla peaaegu värvitu, kui ka peaaegu süsimust. Tekstuurilt on nafta õlitaoline suure tihedusega vedelik. Naftat pumbatakse maapõuest välja alates kümnetest meetritest, kuni 5-6 kilomeetrini. Pumbatakse ka ookeanide ja merede põhjast. Kohati võib nafta tungida ka ise maapinnale, või pursata puuraukudest välja, kuid enamasti tuleb naftat tema suure tiheduse tõttu välja pumbata. Nafta teke Nafta tekkeks on kaks versiooni. Esimese versiooni järgi on nafta tekkinud miljonite aastate jooksul meredes elutsenud taimede ja loomade jäänuste lagunemisel hapniku juurdepääsuta.
1.Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu, õlitaoline põlev vedelik helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Kohati tungib nafta ise maapinnale või purskab puuraukudest välja, kuid suure tihedusega ja viskoossusega naftat tuleb maapõuest välja pumbata alates kümnetest meetritest kuni 5-6 km-ni (enamikel juhtudel 1 km-3 km). Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Omadused: Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta
Nafta koosneb peamiselt süsivesinikest, tema tihedus ja koostis võivad olla erinevad sõltuvalt leiukohast. Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Kohati tungib nafta ise maapinnale või purskab puuraukudest välja, kuid suure tihedusega ja viskoossusega 3 naftat tuleb maapõuest välja pumbata alates kümnetest meetritest kuni 5-6 km-ni (enamikel juhtudel 1 km-3 km). Naftas on kõige rohkem alkaane (kuni 60%), tsükloalkaane (kuni 30%) ja aromaatseid süsivesinikke (üle 10%). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Nafta töötlemine Nafta eeltöötlust alustatakse nafta setitamisest, mille tulemusena eraldatakse, temast vesi ja mineraalained - savi, liiv, lubjakivi jm. Järgneb lihtne füüsikaline eraldusprotsess, mida
Soome ja Nigeri elektri kasutus on märgatavalt erinev. Soomel on mitmeid energia hankimise võimalusi, kõige enim levinud on puidu põletamine (26%), nafta (23%) ja tuumaenergia (18%). Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Kohati tungib nafta ise maapinnale või purskab puuraukudest välja, kuid suure tihedusega ja viskoossusega naftat tuleb maapõuest välja pumbata alates kümnetest meetritest kuni 5-6 km-ni. Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, 8 mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Venemaa moodustab 64% kogu Soome energiavarude impordist. Samuti on Soomes suurim elektri tarbimine ühe elaniku
Arvatakse, et asteroidi plahvatusega praeguse Mehhiko kohal surid välja dinosaurused ja hävisid paljud liigid. 3.2. Komeedid. Komeedid on väikesed Päikesesüsteemi kehad, mis koosnevad jää, kivi ja tolmu segust. Arvatakse, et nad tekkisid Päikesesüsteemi kaugemates äärealades ja on säilitanud selle algseid koostisosi üsna puhtal kujul. Komeeti võib võrrelda pisut tolmuse, määrdunud jäämäega, mille tahke osa on tuntud kümnetest meetritest kümnete kilomeetriteni ulatuva tuumana. Kui komeet läheneb Päikesele, hakkab tema pind aurustuma ja tekib gaasipilv komeedi pea. Osa vabanenud gaasist ja osakestest paisatakse Päikesest eemale suunatud sabadesse. Suurtel komeetidel võivad pea ja saba kasvada miljonite kilomeetriteni. Ka komeedid jagatakse rühmadesse. Esimesed on pikaperioodilised komeedid, kes rändavaid tuhandeid aastaid, teised on lühiperioodilised komeedid, mille täistiir kestab 200 aastat
magnetväli vahevöös, seega magnetdipool on planeedi tsentrist tugevasti nihutatud. Nagu teistel hiidplaneetidelgi on Neptuunil ringide süsteem. Tema teadaolevate kaaslaste arv on 14. Neptuun „voyager 2“ pildil. NASA, 1989, https://solarsystem.nasa.gov kaudu. Eesti kosmosebüroo kodulehekülg 11. ASTEROIDID Asteroidid on ümber Päikese elliptilistel orbiitidel tiirlevad väikesed kehad. Nende suurused on vahemikus mõnedest meetritest sadade kilomeetriteni. Avastatud asteroidide arv on üle 500 000. Eeldatakse, et Päikesesüsteemis võib eksisteerida üle miljoni objekti, mille läbimõõduga on suurem kui 1 km ja kümneid miljoneid objekte läbimõõduga üle 100 m. Ca 400 000 objektile on omistatud number, ca 18 000 omavad ametlikku nimetust. Suurimate asteroidide kuju on lähedane sfäärile gravitatsiooniliste jõudude tõttu. Ülejäänud on selleks liiga väikesed ja on ebaregulaarse kujuga
levimisest ning levimise iseärasustest. RAADIOLAINED Kõik elektromagnetlained levivad valguse kiirusel ehk c = 300 000 km/s. Ümber maakera tiiru tegemiseks (Maa ümbermõõt ekvaatoril on 40 000 km) kulub neil vähem kui 0,2 sekundit. Elektromagnetlainete omadused sõltuvad nende lainepikkusest. Lainepikkuseks nimetatakse vahemaad kahe laineharja vahel. Raadiolained on elektromagnetlainetest kõige suurema lainepikkusega: see võib ulatuda tuhandetest meetritest mõne sentimeetrini. Vastavalt sellele jaotatakse raadiolained pikk-, kesk-, lühi- ja ultralühilaineteks. Lainepikkust tähistatakse kreeka tähega (lambda) ja seda mõõdetakse meetrites, sentimeetrites voi millimeetrites. Lisaks lainepikkusele iseloomustatakse laineid nende sagedusega. Sageduseks nimetatakse laine võngete arvu sekundis. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz). Sagedusel 1 Hz teeb laine ühe võnke sekundis. 1 Hz = 1 võnge/s
· Kuveit (OPEC) 2,51 · Nigeeria (OPEC) 2,51 · Suurbritannia 2,08 · Iraak 2,03 http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/1_nafta_ja_naftasaadused.html · Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Kohati tungib nafta ise maapinnale või purskab puuraukudest välja, kuid suure tihedusega ja viskoossusega naftat tuleb maapõuest välja pumbata alates kümnetest meetritest kuni 5-6 km-ni (enamikel juhtudel 1 km-3 km). Nafta tekkeks on tänapäeval kaks versiooni. Esimese järgi on nafta tekkinud miljonite aastate jooksul madalates meredes elutsenud ning savi- ja liivakihtide alla mattunud taimede ning väikeloomade jäänuste lagunemisel hapniku juurdepääsuta. Teise versiooni järgi, aga loodusliku gaasi ja nafta koostisesse kuuluvad süsivesinikud tekivad maa sisemuses kõrge rõhu ja temperatuuri mõjul ning tungivad maakoores olevate pragude kaudu pinnale
lund ja leidub kõikjal kallakuid. Mäestikujäätumine on alati olnud ja on ka nüüdisajal palju väiksema ulatusega kui mandrijäätumine. Liustike tekkeks vajalikud tingimused on poolustel meretaseme lähedal, ekvaatoril aga ligi 6000 m kõrgusel. Harilikult kujuneb liustik orus ja hakkab siis seda pidi allapoole liikuma. Liustike liikumiskiirus võib ulatuda kümnetest meetritest sadade meetriteni aastas. Järskudel nõlvadel paiknevates lamedates lohkudes kujunevad rippliustikud, mis nagu ripuksid kaljuseintel. Orvandiliustikud ehk kaariliustikud täidavad mäetippude lähedasi amfiteatrikujulisi nõgusid, mille moldjas põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel. Oruliustikud on mitmesaja meetri paksused ja kilomeetrite pikkused (Fedsenko 72 km, Zarafson 68 km) järsuveerulistest
gaasikonstandiks. Ideaalse gaasi olekuvõrrand saab lõpliku kuju: M pV = RT . (5.8) µ See võrrand on tuntud Clapeyroni (17991864, Prantsusmaa) - Mendelejevi (18341907, Venemaa) võrrandi nime all. Olekuvõrrandist tulenevad võrrandid erijuhuliste protsesside jaoks, mil üks olekupara- meetritest jääb protsessi kestel konstantseks isoprotsesside jaoks. Isotermilisel protsessil, kui T = const, kehtib Boyle (16271691, Inglismaa) - Mariotte'i (16201684, Prantsusmaa) seadus: p V = const ; (5.9) isobaarilisel protsessil, kui p = const, kehtib Gay-Lussac'i (17781850, Prantsusmaa) seadus: V
annaabi.ee 
