6 MAGNITUUDI 2. Väga nõrk maapinna kõikumine, mida inimesed harilikult ei tunne. 3. Vähesed inimesed tunnevad kõikumist, rippuvad esemed hakkavad nõrgalt võnkuma. 4. Kõikumist tunneb enamik inimesi. Aknaklaasid ja lauanõud klirisevad. Hoonetel kahjustusi ei ole. 5.Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma. Hoonete seintesse tekivad praod. 6.0Hoonete seintesse tekivad laiad lõhed. Korstnad varisevad. 7.Enamik hooneid variseb, maapinda tekivad kuni meetripikkused lõhed, raudteerööpad kõverduvad. 8. Täielik purustus. Murrangute, varingute ja maalihete tõttu muutub maapind tundmatuseni. Kaasnevad nähtused Tsunamihiidlaine Maalihked Ennustamine Maavärinaohtlikes piirkondades jälgitakse nõrkade värinate dünaamikat, kivimite füüsikaliste omaduste muutusi, maapinna kallakuse muutusi, loomade käitumist. Ootamatusi välistava prognoosini pole veel jõutud Internetiandmebaasid
Posttraumaatilises faasis eristatakse intramembraanset ja kondraalset ossifikatsiooni. Patoloogia korral jääb murru kohta püsivalt vohama sidekude, tekib ebaliiges. 10. loeng M. Aunapuu Närvikude Areneb neuroektodermist, koosneb neuronitest ja gliiarakkudest. Uusi närvirakke peale sündi ei teki, va gliiarakud, mis tekivad ka peale sündi. Närvikude koosneb rakkudest ja kiududest. Tervet närvirakku ei näe histoloogilises preparaadis, kuna aksonid võivad ollla kni meetripikkused. Näeme mikroskoobis raku keha, lühikesi jätkeid e. dendriite ja aksoni algust. Raku keskel on rakukeha - perikaarüon, mille kuju võib olla erinev. Rakul on jätked. Tuum on suur, ümar ja sisaldab selegelt eristuvat tuumakest. Tsütoplasmas on nissli substants, erinevad organellid( palju mitokondreid), mikrofilmanedid, tuubilid, lüsosoomid, sisalsdised. Jätked: lühemad hargnevad jätked on dendriidid, algus osas mitte hargnev jätke on akson.
Sortimenti kuuluvad: · suured täispuhutavad mänguasjad- kalad, krokodillid, konnad jm. · pallid · õhupallid · figuurid · nukud · kodu- ja metsloomad · poroloonist mänguasjad · vees mängimiseks mõeldud asjad · basseinid · batuudid Võrreldes varasemate aegadega, mil kummist mänguasjad olid väikesed, on kummiloomad tänaseks kasvanud suuremaks (pikemad isendid on lausa meetripikkused), kaotanud ebameeldiva lõhna ja muutunud värvikirevaks. Sellistena on nad lastele toredaks kaaslaseks nii mängumaailmas kui ka atraktiivseks mängutubade ja peoruumide kaunistusteks. Ka see, et kokkupakituna võtab kummilelu vähe ruumi, pole tähtsusetu- kui laps lelust tüdineb, on võimalik õhk väljutada ja tühi ese kappi hoiule panna. 5.6 Kartongist mänguasjad Valmistamiseks kasutatakse nii paberit kui kartongi. Need mänguasjad arendavad eelkõige
vähem 3.0 Vähesed inimesed tunnevad kõikumist, rippuvad esemed hakkavad nõrgalt võnkuma. 4.0 Kõikumist tunneb enamik inimesi. Aknaklaasid ja lauanõud klirisevad. Hoonetel kahjustusi ei ole. 5.0 Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma. Hoonete seintesse tekivad praod. 6.0 Hoonete seintesse tekivad laiad lõhed. Korstnad ja mälestussambad varisevad. 7.0 Enamik hooneid variseb, maapinda tekivad kuni meetripikkused lõhed, raudteerööpad kõverduvad. 8.0 ja Täielik purustus. Murrangute, varingute ja maalihete tõttu muutub maapind tundmatuseni. rohke m 17. Kuidas tekivad tsunamid? Too näiteid suuri purustusi kaasa toonud tsunamitest. Maavärinate tagajärjel, kui maavärin liigutab ookeanialuseid laamu. Aasia tsunami India ookeanis, Jaapani tsunami 18. Ülesanded töölehelt! Mõisted (selgita oma sõnadega): mineraal, kivim, maak, litosfäär, vahevöö, sise- ja välistuum,
3,0 magnituudi... vähesed inimesed tunnevad kõikumist, rippuvad esemed võnguvad nõrgalt. 4,0 magnituudi... kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad, hoonetel kahjustusi ei ole. 5,0 magnituudi... rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, hoonete seintesse tekivad praod. 6,0 magnituudi... hoonete seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad. 7,0 magnituudi... enamik hooneid variseb, maapinda tekivad kuni meetripikkused lõhed, raudteerööpad kõverduvad. 8,0 magnituudi... täielik purustus, murrangute, varingute ja maalihete tõttu muutub maapind täielikult. 17. Kuidas tekivad tsunamid? Too näiteid suuri purustusi kaasa toonud tsunamidest Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest
sidrunilõhnaga, mida on juba kaugelt tunda. Õied kollakashallid. Õisikud 2,5–3 mm läbimõõduga. Õitseb augustis-septembris. ARUNCUS DIOICUS - HARILIK KITSEENELAS • Eelistab niisket rammusat pinnast; kasvab hästi nii varjus kui ka päikese käes. Sageli kasvab mägedes. • Ta kasvab 1½–2 meetri kõrguseks. Tal on kõhn jäik püstine vars, mis vahel puitub alumises otsas. Sellel kasvavad vahelduvad sulgjad liitlehed. Lehed võivad olla kuni meetripikkused. Väikesed kreemjad õied moodustavad pika sulgja püramiidja õisiku. Õisik on 2–3 dm pikk ja tavaliselt kergelt kaardus. Üksikõis on 3 mm läbimõõdus ja lühikese õierao otsas. Kitseenelas on kahekojaline taim. Emasõied on puhasvalged, isasõied pigem kreemikad. ARUNCUS AETHUSIFOLIUS - KOREA KITSEENELAS • Kõrgus 30-40 cm, laius 50 cm. Madal, kompaktne püsik. Tumerohelised säbrulised lehed. Õied kreemikasvalged, õitseb V-VI. Lehestikul kaunis
annaabi.ee 
