võivad olla seotud ülesande, projekti, dokumendi või ettevõttega. Tarkvara meetrikate kasutamine on efektiivne vahend arendusprotsessi parandamiseks, kuid sellega peavad kaasnema teised kvaliteedihalduse tegevused ning võrdlevad hinnangud teiste arendajatega. Võimalikke meetrikaid on palju, ülevaate saamiseks võib neid klassifitseerida · tehnoloogia järgi (nt programmeerimiskeeltele orienteeritud meetrikad, andmebaaside meetrikad jne) · elutsükli protsessi järgi (näiteks arenduse või hoolduse meetrikad) · rakendusala järgi (näiteks juhtimissüsteemides või panganduses kasutatavad meetrikad) näiteks: koodi ridade arv, produktiivsus, vigade tihedus. Kvaliteedimeetrika näited: · Spetsifikatsiooni muutmise tase = (E+M+L)/A, kus E - eemaldatud funktsioonid, M- muudetud funktsioonid, L - lisatud funktsioonid, A - algne funktsioonide arv.
Tarkvara nõuete liigitusi Toote-, protsessi-, äri-, andme-, ja kasutusnõuded. 7. Tarkvara kvaliteedi atribuutide struktuuri vajalikkus, näide struktuurist, integreerimine Vaja kvaliteediomaduste süstematiseerimiseks. Atribuudid Faktorid: juhtkonnale, Funktsionaalsus Kasutuskõlblikkus kasutajale (üldine ettekujutus) Kriteeriumid: väljatöötajale Sobivus Arusaadavus (arendus) Meetrikad: mõõdetavad Sellise süsteemi puhul saab näitajatest alustades integreerida väärtusi ülespoole. Integreerimiseks kasutatakse mitmesuguseid tehnikaid, nagu lihtne väärtuste liitmine, kaalutud summad, hägune loogika, otsustusmeetodid. Valides sobivad integreerimismeetodit toetavad objektid, saab alustada näitajatest ja liikuda ülespoole, kuni lõpuks on olemas üks kvaliteeti iseloomustav arv. Seda võrreldakse etteantud
et C ⊂ A ning D ⊂ B. 2.2 Hulgal X = Rn saab vaadelda meetrikaid d, d1 , d2 : √ d(x, y) = < x − y, x − y >, d1 (x, y) = max |xi − yi |, 1≤i≤n n d2 (x, y) = |xi − yi |, i=1 kus x = (x1 ; . . . ; xn ) ∈ Rn , y = (y1 ; . . . ; yn ) ∈ Rn . N¨aidata, et meetrikad d, d1 ja d2 tekitavad u ¨he ja sama topoloogia n hulgal R . 24 ¨ 2 UMBRUSED 2.3 Veenduda, et iga teist loenduvuse aksioomi rahuldav topoloogiline ruum rahuldab ka esimest loenduvuse aksioomi. 2.4 Olgu X topoloogiline ruum diskreetse topoloogiaga. Mil- lised jadad ruumis X koonduvad punktiks x ∈ X? 2
VI loendusel on kirjas ainult mehed, Kirikumeetrikad on 1834. aastast alates saksakeelsetel trükitud vormidel, 1892. aastast venekeelsetel. Personaalraamatud on pidevad 1834. aastast. Uusi raamatuid hakati pidama iga 1520 aasta järel. Vallaliikmete nimekirjad on säilinud katkendlikult alates 1860. aastatest. Isikud on rühmitatud perekonniti, kohati hingeloendis esinemise järjekorras, kohati tähestikulises järjekorras. 20. sajand 1926. aastani meetrikad ja personaalraamatud, 1926. aastast pidama hakatud perekonnakirju säilitatakse vastava maakonna perekonnaseisuosakonnas. Sisaldavad ühel lehel kõiki ühe isiku andmeid, sh vanemate ning laste ja abikaasa andmeid (ka sündmuste kohta enne 1926. aastat). 1940. aastani on kasutatavad linnade ja valdade liikmete nimekirjad, valijate ja maksumaksjate nimekirjad jm, mis leiduvad vastavate omavalituste fondides Ajalooarhiivis (kuni 1917) ja Riigiarhiivis (19171944) (Harjumaa
VI loendusel on kirjas ainult mehed, Kirikumeetrikad on 1834. aastast alates saksakeelsetel trükitud vormidel, 1892. aastast venekeelsetel. Personaalraamatud on pidevad 1834. aastast. Uusi raamatuid hakati pidama iga 1520 aasta järel. Vallaliikmete nimekirjad on säilinud katkendlikult alates 1860. aastatest. Isikud on rühmitatud perekonniti, kohati hingeloendis esinemise järjekorras, kohati tähestikulises järjekorras. 20. sajand 1926. aastani meetrikad ja personaalraamatud, 1926. aastast pidama hakatud perekonnakirju säilitatakse vastava maakonna perekonnaseisuosakonnas. Sisaldavad ühel lehel kõiki ühe isiku andmeid, sh vanemate ning laste ja abikaasa andmeid (ka sündmuste kohta enne 1926. aastat). 1940. aastani on kasutatavad linnade ja valdade liikmete nimekirjad, valijate ja maksumaksjate nimekirjad jm, mis leiduvad vastavate omavalituste fondides Ajalooarhiivis (kuni 1917) ja Riigiarhiivis (19171944) (Harjumaa materjalid ka
meetriline, mis ajas ei muutu. Selline on vorm harmoonilistes koordinaatides. (Silde 1974, 165-169) Viimane avaldis näitab meile sisuliselt seda, et mida lähemale aegruumi augu tsentrile, seda aeglasemalt ,,liigub" aeg ja keha ,,pikkus" lüheneb. Matemaatiliselt on need aga esitatavad veelgi lihtsamalt järgmiselt: R on Schwarschildi raadius, mis on avaldatav järgmisel kujul: See raadius näitabki aegruumi augu suurust. Aegruumi auku ja aegruumi tunnelit kirjeldavad meetrikad on omavahel sarnased. See viitab sellele, et aegruumi tunnelit kirjeldavat meetrikat tuletatakse välja aegruumi auku kirjeldavatest meetrikatest. Näiteks meetrika, mis kirjeldab staatilist 47 ussiauku ja millest saab minna läbi, on järgmine kus aeg radiaalkoordinaat nurgamuutujad ja Kujufunktsioon b(r) ja punanihke funktsioon (r) määravad ära lahendi, mis on sfääriliselt sümmeetriline
meetriline, mis ajas ei muutu. Selline on vorm harmoonilistes koordinaatides. (Silde 1974, 165-169) Viimane avaldis näitab meile sisuliselt seda, et mida lähemale aegruumi augu tsentrile, seda aeglasemalt „liigub“ aeg ja keha „pikkus“ lüheneb. Matemaatiliselt on need aga esitatavad veelgi lihtsamalt järgmiselt: R on Schwarschildi raadius, mis on avaldatav järgmisel kujul: See raadius näitabki aegruumi augu suurust. Aegruumi auku ja aegruumi tunnelit kirjeldavad meetrikad on omavahel sarnased. See viitab sellele, et aegruumi tunnelit kirjeldavat meetrikat tuletatakse välja aegruumi auku kirjeldavatest meetrikatest. Näiteks meetrika, mis kirjeldab staatilist ussiauku ja millest saab minna läbi, on järgmine kus aeg radiaalkoordinaat nurgamuutujad ja Kujufunktsioon b(r) ja punanihke funktsioon Φ(r) määravad ära lahendi, mis on sfääriliselt sümmeetriline. See lahend ühendab omavahel kaks tasast aegruumi piirkonda. Ussiaugu kurgust
annaabi.ee 
