muundavad ja edasisaatvad seadmed. Satelliitsides nimetatakse neid seadmeid transponderiteks. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil moduleerida ehk mingil viisil mõjutada. Raadiolainete võnkesageduste piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz kuni 3 GHz. Vahemik 30 MHz-300 MHz kannab meeterlainete (VHF- Very High Frequency) ja vahemik 300 MHz kuni 3 GHz detsimeeterlainete (UHF- Ultra High Frequency) nime. Kahes viimases lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja TV-jaamad. Ahelkommutatsioon Ahelkommutatsioon erineb pakettkommutatsioonist sellepoolest, et seal ei liigu andmed pakkettidena iga üks sealt, kus ta parasjagu paremini läbi saab, vaid ahelkommutatsiooni korral luuakse üks kindel liin, mida pidi informatsioon liigub. See üks kindel liin on siis kogu
seotud moduleerimisprotsessiga, kusjuures nii üllatav kui see ka ei tundu, kasutati juba esimestes raadioseanssides tegelikult digitaalset andmeedastust (telegraafisignaalid punktide ja kriipsude kujul). Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil viisil mõjustada (moduleerida). Märgime, et raadiolainete võnkesageduste piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz kuni 3 GHz; seejuures vahemik 30 MHz-300 MHz kannab meeterlainete (VHF- Very High Frequency) ja vahemik 300 MHz kuni 3 GHz detsimeeterlainete (UHF- Ultra High Frequency) nime. Kahes viimases lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja TV-jaamad. Raadioside toimub raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu. Sideliini vahepunktides võivad olla retranslaatorid ‒ signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed; satelliitsides nimetatakse neid seadmeid transponderiteks.
kusjuures juba esimestes raadioseanssides kasutati tegelikult digitaalset andmeedastust. Andmeedastus toimus telegraafisignaalide punktide ja kriipsude kujul. Kõrgsageduslikku raadiolainet tuleb mingil viisil moduleerida, et see kannaks endas mingit informatsiooni. Raadiolainete võnkesageduse piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz (kiloherts) kuni 3 GHz (gigaherts), samas vahemik 30 MHz (megaherts) - 300 MHz kannab meeterlainete ja vahemik 300 MHz kuni 3GHz detsimeetrilainete nime. Viimases kahes lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja televisioonijaamad. Hertsides mõõdetakse raadiolainete võnkesagedust. Herts on perioodilise protsessi sageduse ühik, mis kuulub ka SI-süsteemi ühikute hulka. See ühik sai endale nime Heinrich Rudolf Hertz-i järgi. 2. RAADIOSIDE PÕHIMÕTE Raadioside saatja ja vastuvõtja vahel toimub elektromagnetiliste lainete vahendusel.
võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed. Satelliitides nimetatakse neid seadmeid transponderiteks. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil moel moduleerida ehk mingil viisil mõjutada. Raadiolainete võnkesageduste piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz kuni 3 GHz. Vahemik 30 MHz-300 MHz kannab meeterlainete (VHF- Very High Frequency) ja vahemik 300 MHz kuni 3 GHz detsimeeterlainete (UHF- Ultra High Frequency) nime. Kahes viimases lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja TV-jaamad. Suhtluskeel Eesti õhuruumis on lubatud rääkida kahes keeles: eesti ja inglise. Kuna aga Tallinnas on rahvusvaheline lennuväli ning siin lendab palju ka võõramaa piloote siis vähemalt Tallinna lennuväljal on vaikimisi reegel, et kui vähegi võimalik, siis kogu suhtlus on inglise keelne
sidesüsteemide korral. Kui liikuv vv läheneb otseteed saatjale, iga järgnev lainetsükkel peab läbima väiksemat vahemaad vv antennini võrreldes eelmisega ning vastuvõetav sagedus suureneb. Kui vv eemaldub saatjast, siis iga järgnev lainetsükkel peab läbima suurema tee kui eelmine sagedus väheneb. 6. Selgitada, kuidas toimub ultralühilainete (meeterlainete) levi, levikauguse määramine. Peamiselt troposfääri levi (0-11 km kõrgusel). Mitmekiireline levi (peegeldused rajatistelt, mägedelt jne.) peegeldumiste ja murdumsite tõttu vastuvõtu antenni saabuvad eri teid kaudu erineva faasidega signaalid. Sidekaugus on määratud otsenähtavuse kaugusega saate- ja vv antenni vahel. Esineb kauglevi (2000km) sporaatilise (ajutise) ionisatsioonikihi tekkel (auroora, E-sporaadiline, super-troposf, peegeldused
annaabi.ee 
