rohkem õigusi kui kunagi varem. Seega on kasvanud ka nende roll ühiskonnas. Siiski on naisõiguslaste peamiseks põhimõtteks saavutada täielik võrdsus meestega, kuid kas naised tõesti vajavad täielikku võrdõiguslikkust? Ebavõrdsus meestega on kestnud alates ürgajast, kus naiste peamine roll ühiskonnas oli hoolitseda laste ning kodu eest ja meesugupoole esindajate ülesandeks oli käija jahil. Meelelahutuse saabudes esines ka seal ebaõiglus, sest laval võisid esineda ainult meessugupoole esindajad. Kuigi tänapäeval võib lavale astuda iga soo esindaja, siis endiselt nii mõneski riigis või usus peetakse naisterahvaid justkui alamateks. Islamiusu naiste roll ühiskonnas ei ole sugugi ihaldusväärne ühelegi endast lugupidavale naisisikule. Moslemlannad peavad igapäevaselt kandma rõivad, mis katavad peaaegu üleni nende keha, neil pole lubatud otsa vaadata võõrastele meestele, nad peavad olema justkui oma mehe teenijateks.
minna. Referaadi eesmärk on anda ülevaade sellest, milline oli naiste elu üldiselt, mis olid tema igapäevased kohustused, kas ja kuidas naised said haridust ning millistel ametikohtadel oli neil võimalik töötada. Referaadis on välja toodud ka keskaja tähtsamad naisfiguurid. Valisin just selle teema, kuna soovisin teada, milline oli keskajal just naiste elu , millised võimalused neil olid ja kuidas omandati haridust. Varasemalt olen palju lugenud just meessugupoole kohta ja ka see oli üks põhjusi, mis tekias huvi ka naiste olukorra ja rolli vastu. 3 Naise elu keskajal Naise elu keskajal oli väga erinev tänapäevasest. Keskaegse kristliku ühiskonna käsitluste vastavalt kolmejaotuselises skeemis naistel mingit omaette kohta ei olnudki. Seisusteks olid rüütlid, talupojad ja vaimulikud, kuid naise staatus puudus. Ma arvan, et juba see näitab, et
Tihtipeale arvatakse seksi mitte ainult intiimseks, vaid ka primitiivseks teoks. Sellepärast ei peeta selle õpetamist vajalikuks. Seksuaalsfäär on ainuke, kus ühiskond ei õpeta oma liikmeid millekski nii nagu ta teeb seda kõikides teistes valdkondades ( . 2011). Negatiivses aspektis võib välja tuua kolm vaadet. Esimene negatiivne variant kui kättemaks. Mõned emad süvendavad oma tütardes meeste vihkamist, ässitades neid teadlikult meessugupoole vastu. Eriti hästi mõjub see, tuues näitena oma abikaasa (lapse isa). Erilist kahju teeb see tütardele, poisslastele, kui samasoolisele, on see mõju väiksem. Teine negatiivsuse variant negatiivsus kui enesekinnitus. Tihtipeale on peredele oluline traditsioonide hoidmine. Selle põhiprintsiip on see, et mees peab juhtima. Kolmas variant negatiivsus kui profülaktika. See variant tekib sagedamini kuulujuttude baasil. Negatiivsus toob perre sageli selliseid resultaate, mida vanemad on
X-liiteline pärilikkus: Meestel ja naistel on erinev X kromosoomide arv Meestel üks X kromosoom ning tulenevalt sellest: avalduvad alati X-s asuvad retsessiivsed alleelid ei kandu kunagi edasi isalt pojale Naistel on retsessiivse mutatsiooni avaldumiseks vajalik homosügootsus. Y-liitelised geenid enamus seotud vaid isassoo määramisega, päranduvad edasi vaid isalt pojale (tuntuim SRY geen määrab embrüonaalses arengus meessugupoole kujunemise). X ja Y kromosoomi vähesed ühised geenid paiknevad kromosoomide lühikeste õlgade piirkondades, nimetatakse pseudoautosoomseteks geenideks päranduvad nagu autosoomsed geenid. Tunnuste avaldumine seostub sooga: sooga piiratud tunnused avalduvad ühel sugupoolel sugupoolest sõltuva avaldumisega tunnused näiteks kiilasus meestel dominantne (D), naistel retsessiivne (r). 17
79. Y - liiteline pärandumine Y-liitelisi haigusi põhjustavad mutatsioonid Y-kromosoomis. Kuna Y-kromosoom esineb vaid meestel, on nemad ainukesed haiguste kandjad ning haigus pärandub edasi vaid isalt pojale. Y-liitelised haigused on harvad ning põhjustavad üldiselt viljatust, sest Y-kromosoomi geenid on paljud seotud meeste viljakuse ja gonaadide (sugunääre) arenguga. Tuntuimaks Y-liiteliseks geeniks on SRY-geen, mis määrab embrüonaalse arengu käigus meessugupoole kujunemist. 80. Mitokondriaalne pärandumine Mitokondriaalne või emapoolne pärandumine rakendub mitokondriaalse DNA geenidele. Kuna arenevale embrüole annavad mitokondreid vaid munarakud, saavad selliseid haigusi edasi pärandada vaid emad. Haiguse raskusaste sõltub sellest, kui suur osa mitokondreid on kahjustunud. Mitokondriaalse haiguse näide on Leberi pärilik optiline neuropaatia ehk silma võrkkesta ganglionirakkude degeneratsioon, mis viib nägemise järsule halvenemisele. 81
annaabi.ee 
