Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Topeltpõhja tsisternid, (double bottom tanks, ) Ruumid laevapõhja ja topeltpõhja (tankilae) vahel. Kasutatakse kütuse ja ballastvee hoidmiseks. Pärast 2007.a. ehitatud laevadel on kütuse hoidmine topeltpõhja tsisternides keelatud. Kohverdam, (cofferdam, ) Veetihedate seintega kitsas ruum, paikneb eriotstarbeliste ruumide (vee- ja õlitankide, meeskonnaruumide ja kütusetankide, masina- ja lastiruumi) vahel. Vahel täidetakse veega või inertse gaasiga. Masinaruum, (engine department, ) Veetihedate vaheseintega eraldatud laevakere sektsioon, kuhu on paigutatud laeva energiaseade. Sõuvõlli tunnel, (shaft tunnel, ) Pikk veetihe tunnel või koridor, mis läbib ahtripoolseid tsisterne ja lastiruume. Kaitseb sõuvõlli vigastuste eest ja väldib sõuvõlli tihendite vigastuse korral teiste laevaruumide täitumist veega. Ahterpiik, (afterpeak, )
Kuid paljud laevad võtavad vajadusel ballasti ka vöörpiiki või ahterpiiki. Erilise konstruktsiooniga spetsialiseeritud laevadel võib ballasti jaoks olla veel ka parda-, kimmi- ja sandekitanke. Joon. 9.15. Erinevate spetsialiseeritud laevade lastiruumide ristlõiked. Eripäraseks tsisterniks on kohverdam. See on veetihedate seintega kitsas ruum, mis paikneb eriotstarbeliste ruumide vahel (näiteks magevee- ja kütuse või õlitankide vahel, meeskonnaruumide ja õlitankide vahel, masinaruumi ja kütusetankide vahel jne.). Tankeritel eraldavad kohverdamid vööriruume ja masinaruumi lastitankidest. Eriti ohtlike ja lenduvate vedelate lastide vedamisel täidetakse need kohverdamid veega. (Vaata Joon. 9.2.). 10 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus
Ballastitankid on ette nähtud vedela ballasti veoks. Enamatel juhtudel kasutatakse nendena topeltpõhja tanke. Kuid paljud laevad võtavad vajadusel ballasti ka vöörpiiki või ahterpiiki. Erilise konstruktsiooniga spetsialiseeritud laevadel võib ballasti jaoks olla veel ka parda-, kimmi- ja sandekitanke. Eripäraseks tsisterniks on kohverdam. See on veetihedate seintega kitsas ruum, mis paikneb eriotstarbeliste ruumide vahel (näiteks magevee- ja kütuse või õlitankide vahel, meeskonnaruumide ja õlitankide vahel, masinaruumi ja kütusetankide vahel jne.). Tankeritel eraldavad kohverdamid vööriruume ja masinaruumi lastitankidest. Eriti ohtlike ja lenduvate vedelate lastide vedamisel täidetakse need kohverdamid veega. Kütuse-, lasti- ja vahel ka mageveetankid varustatakse soojendussüsteemiga (enamasti auru spiraaltorustikuga), et oleks võimalik tahkuvat kütust, lasti või õli pumpamiseks üles soojendada ning, et kaitsta vett jäätumise eest.
Ballastitankid on ette nähtud vedela ballasti veoks. Enamatel juhtudel kasutatakse nendena topeltpõhja tanke. Kuid paljud laevad võtavad vajadusel ballasti ka vöörpiiki või ahterpiiki. Erilise konstruktsiooniga spetsialiseeritud laevadel võib ballasti jaoks olla veel ka parda-, kimmi- ja sandekitanke. Eripäraseks tsisterniks on kohverdam. See on veetihedate seintega kitsas ruum, mis paikneb eriotstarbeliste ruumide vahel (näiteks magevee- ja kütuse või õlitankide vahel, meeskonnaruumide ja õlitankide vahel, masinaruumi ja kütusetankide vahel jne.). Tankeritel eraldavad kohverdamid vööriruume ja masinaruumi lastitankidest. Eriti ohtlike ja lenduvate vedelate lastide vedamisel täidetakse need kohverdamid veega. Kütuse-, lasti- ja vahel ka mageveetankid varustatakse soojendussüsteemiga (enamasti auru spiraaltorustikuga), et oleks võimalik tahkuvat kütust, lasti või õli pumpamiseks üles soojendada ning, et kaitsta vett jäätumise eest.
Ballastitankid on ette nähtud vedela ballasti veoks. Enamatel juhtudel kasutatakse nendena topeltpõhja tanke. Kuid paljud laevad võtavad vajadusel ballasti ka vöörpiiki või ahterpiiki. Erilise konstruktsiooniga spetsialiseeritud laevadel võib ballasti jaoks olla veel ka parda-, kimmi- ja sandekitanke. Eripäraseks tsisterniks on kohverdam. See on veetihedate seintega kitsas ruum, mis paikneb eriotstarbeliste ruumide vahel (näiteks magevee- ja kütuse või õlitankide vahel, meeskonnaruumide ja õlitankide vahel, masinaruumi ja kütusetankide vahel jne.). Tankeritel eraldavad kohverdamid vööriruume ja masinaruumi lastitankidest. Eriti ohtlike ja lenduvate vedelate lastide vedamisel täidetakse need kohverdamid veega. Kütuse-, lasti- ja vahel ka mageveetankid varustatakse soojendussüsteemiga (enamasti auru spiraaltorustikuga), et oleks võimalik tahkuvat kütust, lasti või õli pumpamiseks üles soojendada ning, et kaitsta vett jäätumise eest.
Tulekahju- ja üldhäire Tulekahju- ja üldhäiret antakse elektriliste sireenide, kellade ja PA süsteemi valjuhääldite kaudu üle kogu laeva. Tulekahjuhäire korral suunduvad kõik laevapere liikmed oma kogunemiskohtadesse. Meeskonna kohustused ja kogunemiskohad on kindlaks määratud laeva häirenimistus. Tulekahjuhäirel on ajamõõtmise kontroll. See tähendab, et sillas on aega kaks minutit alarmi kviteerimiseks, enne kui see edastatakse meeskonnaruumide häireseadeldistesse ja neli minutit, enne kui häire antakse üle kogu laeva. Häireseadeldised on paigutatud järgnevalt: Üldkasutatavate ruumide valjuhääldite võrgustik (PA-süsteem) Häirekellad ja elektrilised sireenid/tifoonid - masina- ja kaubaruumides Alarmtuled, elektrilised sireenid ja kellad - peamasinaruumis Nii tulekahju- kui ka üldhäirel on etteprogrammeeritud koodid. Koodid on järgnevad:
annaabi.ee 
