Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"meeskondlikul" - 6 õppematerjali

Eesti olümpiavõitjad
22
ppt

Eesti olümpiavõitjad

maadlusega Johannes Kotkas · Oli Eesti maadleja · Spordiala ­ Kreeka-Rooma maadlus raskekaal · Võitis kulla 1952 Helsinkis · Võitis MM'il hõbeda 1953 Napolis · Võitis EM'il kulla 1938 Tallinnas, 1939 Oslos ja 1947 Prahas · Võitis NSVL meistrivõistlustel 14 kulda(1940-1956) ja 7 hõbedat(1945-1954) ning 3 pronksi (1943-1947 ; vasaraheitega) · Võitis NVSL spartakiaadidel Kulla 1956 · Võitis NVSL meeskondlikul meistrivõistlustel · 2 kulda, 1 hõbeda ja 2 pronksi (1947-1953) Ants Antson · Oli Eesti kiiruisutaja · Spordiala ­ kiiruisutamine(1500m) · Võitis 1964 kulla Svetlana Tsirkova · Oli NSVL vehkleja, hilisem Eesti vehklemistreener · Spordiala ­ vehklemine(naiskondlik florett) · Võitis kulla 1968 ja 1972 · Sai MM'ilt kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi Jaan Talts · Oli Eesti tõstja

Sport → Sport
8 allalaadimist
Saalikäsipalli poolt esitatavad füsioloogilised nõudmised mängijatele
10
odt

Saalikäsipalli poolt esitatavad füsioloogilised nõudmised mängijatele

· uurida saalikäsipalli mängijate füsioloogilisi aspekte ja võrrelda neid rannakäsipalliga. 3 KIRJANDUSE ÜLEVAADE 1.KÄSIPALLIMÄNGU ÜLDISELOOMUSTUS Käsipall on võistkonnamäng, kus kahe vastastikuse meeskonna mängijad tegutsevad vaheldumisi nii rünnaku- kui kaitsemängus, sõltuvalt sellest kes võistkondadest omab palli ning kes omakorda püüab seda endale saada. Põhieesmärk meeskondlikul rünnakul on pall viia läbi või mööda vastasvõistkonna kaitsest ning saavutada värav. Kaitsva meeskonna põhieesmärk on aga vältida vastastel värava saamist ning segada ründemängijaid võimalikult palju ja võita pall enda valdusesse nii kiirelt kui võimalik. Võit käsipallis, nagu teistelgi taolistel aladel, on see kui suudetakse visata rohkem väravaid kuivastasmeeskond (Sibila jt., 2004). Käsipall on väga kiire, dünaamiline ja kaasakiskuv mäng, milles kasutatakse paljude

Sport → Sportmängud (pallimängud)
12 allalaadimist
JUHTIMISALUSTE II KT
14
doc

JUHTIMISALUSTE II KT

· keskmise suurusega organisatsioon, kus rohkem kui kaks toodet · kompleksselt arendatav nii funktsionaalselt kui ka toodete/turgudega seotud ülesanded NÕRKUSED : · kahene alluvus · raske ennustada karjääri · nõuab erilist organisatsiooni-kultuuri ja oskuslikku juhti · kulukas ja aeganõudev · konflikt funktsionaalsuse ja toodete/turgude vahel · ülesanded ebaselged ja palju bürokraatiat 10. Meeskondlik struktuur Meeskondlikul struktuuril on samad eelised, mis maatriks struktuuril, kuid kulud on väiksemad, sest spetsialistid paiknevad püsivates funktsioonide vahelistes meeskondades. Kuna osa otsustamisi on delegeeritud, tehakse otsuseid uuendustele või klientide vajadustele kiiresti. Tippjuhtkond Osakond1 Osakond1 Osakond2 Meeskond1 Meeskond2 Meeskondliku struktuuri erisused:

Majandus → Juhtimis alused ja...
36 allalaadimist
EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE
25
docx

EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE

hõbedad, siis võisid mehed uhked olla täieliku medalikomplekti üle. Mootorispordi arendamisel ja noorte kasvatamisel saavutatud edusammude eest anti 1980. Aastal kolmele motoorganisaatorile Eesti treeneri aunimetus. Need olid Rudolf Krestinov, Jüri Randla ja Valentina Sepala. See oli nagu ettemaks kopsakatele võitudele 1981.aastal. 3.2 Head tulemused uustulnukate poolt Algas see Kalevi Kesk-Auto-Motoklubi krossisõitjate suurvõiduga üleliidulisel meeskondlikul talikrossil. Esikoha sellel konkurentsitihedal mõõduvõtmisel sepistasid P.Koval, T.Kivja, A.Õunapuu ja I.Till. Võiduka meeskonna treener-mehaanik oli J.Küünemäe. Sel aastal korraldati Nõukogude Liidu meistrivõistlused külgvankritele jällegi Valgas ja Võrus. Kodupubliku rõõmuks said hõbemedalid taas kaela J.Uustalu ja M.Oras. K-Eesmäe ­ R.Beilman lõpetasid kaheksandana, T.Vallsalu ­ M.Uustalu üheteistkümnenda kohaga. 1000- kuubikuliste klassis said Ü.Toomla- E

Sport → Sport
42 allalaadimist
Olümpiamängud
22
doc

Olümpiamängud

Tiidemann. XVIII taliolümpiamängud, Nagano 1998 22 eesti sportlast võistles medalite eest, medaleid ei tulnud. Tublilt esindasid meie vabariiki Jaak Mae ja Andrus Veerpalu. XXVII suveolümpiamängud, Sydney 2000 Taas võisime rõõmu tunda meie medalivõitjate üle. Tublid olid ka ühesüstal võistelnud Hain Helde. Andrus Värnik saavutas Sydney olümpiamängude odaviskevõistlusel viieteistkümnenda koha. Kaido Kaaberma, Andrus Kajak, Meelis Loit said meeskondlikul epeel 9. koha. Aleksander Tammert sai kettaheites samuti 9. koha. Maadluses oli tublid Valeri Nikitin 4. koht ja Toomas Proovel 9. koht. Andrei Silin ja Leonid Gulov saavutasid kahepaadil 9. koha XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City 2002 Andrus Veerpalu ja Jaak Mae tulid koju medaliga, Kristina ja Katrin Smigunid medalit ei saanud, kuid esikümnesse jõudsid murdmaasuusatamises mõlemad XXVIII suveolümpiamängud, Ateena 2004 Indrek Pertelson lõpetas oma sportlasekarjääri

Sport → Kehaline kasvatus
68 allalaadimist
Asjaajamise alused
652
pdf

Asjaajamise alused

 Saaliteenindaja:  viib lauda toidud,  koristab lauanõud,  puhastab lauad. Väiksemates kohtades täidab baariteenindaja ülesandeid saaliteenindaja. --------------------------------------------------------------------------------------------------- KORDAMISEKS  Nimeta vahetusülema töökohustused.  Nimeta lneri töökohustused.  Nimeta eelised ja puudused:  individuaalsel teenindamisel,  paariviisilisel teenindamisel,  meeskondlikul teenindamisel. ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ 9.3. Saalitöö korraldamine, tööde järjekord ja ajastamine teenindussaalis Saalitööd jagunevad: 268  Ettevalmistustööd enne toitlustusettevõtte avamist.  Klientide teenindamine.

Majandus → Analüüsimeetodid...
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun