krossivõistlustel võistelnud paljud tippsõitjad. Tänu tema fanatismile ja visale tööle tõusid Eesti motokrossi tippu vanemad pojad Aivar ja Arvo Leok. Noorim poeg Avo viis aga Eesti motokrossi maailmakaardile, võites esimese Maarjamaa krossisõitjana MM-etapi. Praeguseks on maailma krossiradadel tipptegijateks tõusnud Arvo poeg Tanel ja Aivari poeg Aigar, kelle jalajälgedesse on astumas tema vend Martin. 2003. aastal täitus Väino Leoki üks suur unistus. Motocross des Nations ehk meeskondlikel motokrossi MM-võistlusel kuulusid Eesti rahvuskoondisse kolm Leokit: Aigar, Tanel ja Avo. 2003. aastal autasustas Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel ettevõtjat ja motospordi arendajat Väino Leokit seoses Eesti Vabariigi 85. aastapäevaga Valgetähe V klassi teenetemärgiga. 2006. aasta lõpul valis Võru maavalitsuse teenetemärgi komisjon aasta isaks ettevõtja ja motospordiga tegeleva Väino Leoki. Avo Leok on sündinud 8. Septembril 1971. aastal. Ta on esimene motosportlane, kes
Üks neist asub Sakus, mis on mõõtmetelt suhteliselt väike ning teine on Sõmerpalus mis on üks Euroopa suurimaid. Kahtlemata oli Väino Leok see, kes on Eesti motokrossi paljuski mõjutanud. Tema loodud motodünastia on üks suurimaid maailmas. Tänu Väino fantastilisele ja visale tööle tegelevad motokrossiga ka tema pojad Avo, Aivar, Arvo ning tema pojapojad Tanel, Aigar ja Martin. Aastal 2003 täitus tema üks suurim unistus Motocross des Nations ehk meeskondlikel motokrossi MM-võistlusel kuulusid Eesti rahvuskoondisse kolm Leokit: Aigar, Tanel ja Avo. Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel tunnustas ettevõtjat ja motospordi arendajat Väino Leokit seoses Eesti Vabariigi 85. aastapäevaga Valgetähe V klassi teenetemärgiga. Kahjuks suri Väino aastal 2007 õnnetuse tõttu, kuid sellegipoolest jääb ta meile kõigile igavesti meelde. Nüüd viivad Leokite au edasi tema pojad ja pojapojad. Kasutatud kirjandus : www.motosport.ee www.addinol
1943 kuld (N.Liidu rekordiga 53.88), 1946 hõbe, 1945 pronks , N. Liidu 1951 sambomaadluse meistrivõistlustel võitis hõbeda, kusjuures alistas kõik vastased, kuid kaotuspunktide arvuga jäi teiseks , N. Liidu meistrivõistlustel võitnud 12 kulda: 1946, 1948, 1950, 1951, 1952, 1953, 1955, 1956; absoluutstel võistlustel: 1940, 1943, 1944, 1945 ja 3 hõbedat: 1945, 1949, 1954 , N. Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses: kuld (1947), 2 hõbedat (1946, 1948), N.Liidu meeskondlikel karikavõistlustel klassikalises maadluses (kreeka-rooma) 2 kulda (1947, 1948), hõbe (1945), 2 pronksi (1951, 1953). Ants Antson Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. MM-võistlustel 1964 1500 ja 5000 meetris pronks. EM-võistlustel 1964 mitmevõistluses kuld; 1964, 1965 ja 1967 üksikaladel üks 1. koht, kaks 2. kohta ja kolm 3. Kohta. NSV Liidu meistrivõistlustel 19641968 mitmevõistluses üks kuld, kaks hõbedat ja
Tänu tema fanatismile ja visale tööle tõusid Eesti motokrossi tippu vanemad pojad Aivar ja Arvo Leok. Noorim poeg Avo viis aga Eesti motokrossi maailmakaardile, võites esimese Maarjamaa krossisõitjana MM-etapi. Praeguseks on maailma krossiradadel tipptegijateks tõusnud Arvo poeg Tanel ja Aivari poeg Aigar, kelle jalajälgedesse on astumas tema vend Martin. 2003. aastal täitus Väino Leoki üks suur unistus. Motocross des Nations ehk meeskondlikel motokrossi MM- võistlusel kuulusid Eesti rahvuskoondisse kolm Leokit: Aigar, Tanel ja Avo. Eesti rahvuskoondis sai kolme sõidu kokkuvõttes 8.koha. 2003. aastal autasustas Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel ettevõtjat ja motospordi arendajat Väino Leokit seoses Eesti Vabariigi 85. aastapäevaga Valgetähe V klassi teenetemärgiga. 2006. aasta lõpul valis Võru maavalitsuse teenetemärgi komisjon aasta isaks ettevõtja ja motospordiga tegeleva Väino Leoki. 5
üksinda ja ilma abita edasi heitlema. • Õpetajad osutavad sellele, et kui teised (eriti kogenumad kolleegid) nende koolis nende Õpetajatel on kalduvus hoida üksteise klassiruumidest eemale ning oma distsiplineerimis- oskusi ja võimeid tunnustavad ja kinnitavad, on isiklikel ja meeskondlikel saavutustel suurem probleemidest mitte rääkida. Liiga sageli hoiduvad õpetajad abi otsimisest, kuna see näib oma tähendus ning see vähendab eneseminetamise tunnet (Rogers 2002; vt ka Bernard 1990). ebakompetentsuse tunnistamisena, ning ei paku abi, sest see näib kolleegi süüdistamisena • Toetav kollegiaalsus püüab igapäevase õpetamise tavapärase stressiga teadlikult tegeleda, ebakompetentsuses
annaabi.ee 
