Kõige suurem sülemlemistund on kraini mägimesilastel, kelle juures seda omadust on aegade jooksul soodustatud ja süvendatud suurema sülemlemistungiga perede väljavaliku teel paljundusmaterjaliks, et realiseerida rohkem sülemeid. Kärgi ehitavad kraini mesilased palju ja väga hästi. Alustavad varakult ka lesekärgede ehitamisega. Meekaanetis on neil ilus ja valge. Mee paigutavad nad pesakärgede ülaossa ja magasini. Mee paigutamiseks küllaldase ruumi olemasolu korral ei piira meesaagi ajal ema munemist. Taruvaiku koguvad nad vähe. [http://www.estbee.eu/touaretus/kraini-aretusporgramm-touaretus] Kasutatud kirjandus 1. http://www.estbee.eu/mesilastoud 2. http://www.estbee.eu/mesilastoud/kraini-mesilase 3. http://www.estbee.eu/touaretus/kraini-aretusprogramm-touaretus 4. http://www.pikk.ee/est/Loomakasvatus/mesindus/rassid/krainimesilased
ning põllul kasvatatavate meetaimede lähedusse. Sobivad on mesila läheduses ka ebaühtlase reljeefiga maakohad. Sellistes kohtades õitsevad sama liigi meetaimed eri aegadel, mille tõttu pikeneb meetaimede õitsemise aeg ka mõne päeva edasi(Kulbin jt., 1989). Meeles tuleb pidada ka seda, et mesilad ei asuks üksteisele liiga lähedal. Nad peaksid asuma üksteisest vähemalt 3 kilomeetri kaugusel, et vältida korjemaa mesilastega üleküllastumist ning meesaagi langust. Mesilate üksteisele liiga lähedale paigutamisel võivad edasi kanduda ka mesilaste nakkushaigused, kui neid esineb. Mesila asukohaks tuleb valida tuulest varjatud lõuna- või edelapoolse kallakuga tasane maa-ala. Mesilat ei või paigutada nõgudesse ega madalatesse kohtadesse, kus tekib udu ja on külmem kui kõrgemates kohtades. Küngastel aga jahutab tuul pesasid rohkem ning takistab mesilasperede kevadist arengut(Kulbin jt., 1989). 2. MESILA PAIGUTUS
[1] Mida lähemal mesila meetaimedele asub, seda rohkem ja väiksema lennuaja kuluga koguvad mesilased mett. Seda tuleb meeles pidada mesila ja selle osakondade rajamisel ja eriti mesilasperede transportimisel meetaimede massiivile. [1] Meeles tuleb pidada ka seda, et mesilad ei asuks üksteisele liiga lähedal. Nad peaksid asuma üksteisest vähemalt 3 kilomeetri kaugusel, et vältida korjemaa mesilastega üleküllastumist ning meesaagi langust. Mesilate üksteisele liiga lähedale paigutamisel võivad edasi kanduda ka mesilaste nakkushaigused, kui neid esineb. [1] Mesila asukohaks tuleb valida tuulest varjatud lõuna- või edelapoolse kallakuga tasane maa- ala. Mesilat ei või paigutada nõgudesse ega madalatesse kohtadesse, kus tekib udu ja on külmem kui kõrgemates kohtades. Küngastel aga jahutab tuul pesasid rohkem ning takistab mesilasperede kevadist arengut. [1]
Mesilastele on ta väga väärtuslik taim. [3] Iisop. Mitmeaastane meetaim. Looduslikult Eestis ei leidu. Õitsema hakkab teisel kasvuaastal. Kasvukohana eelistab viljakat kergemat mulda ja päikesepoolset kallakut. Õitseb juulis-augustis umbes 30 päeva. Meeproduktiivsus 200-320 kg/ha. Samal kohal võib iisopit kasvatada kuni 10 aastat. [3] 9 Kokkuvõte Meesaagi suurendamiseks on võimalik külvata saagi suurust soodustavaid meetaimi. Samuti on võimalik paigutada tarud sellise koha peale, kus kasvavad taimed, millelt mesilased saavad rohkem nektarit ja õietolmu. Olenevalt sellest, millistelt meetaimedelt mesilased oma toiduvarusid koguvad, muutub ka mee väljanägemine ja maitse. Iga taim annab omamoodi maitse ning värvgi võib varieeruda üsna tumedast heledani. 10 Kasutatud kirjandus 1. Wikipedia
seotuid tegureid, teises peatükis meesaagikuse tegureid ja kolmandas mesilaste elu mõjutavaid tegureid. Kõige mahukam neist on viimane peatükk. See koosneb peatükkidest, mis räägivad mesilaste haigustest ja kahjuritest. 1. MESINIKUGA SEOTUD TEGURID 3 Mesinikuga seotud tegurid on seotud mesiniku enda poolt teostavate tegemistega. Näiteks mesitarude külastamine, ehitamine, parandamine, erialaste teadmiste täiendamine, meesaagi turustamine, reklaamimine ja nii edasi. 1.1. Füüsiline kompetentsus Ehk mesiniku tervisega seotud pädevus. Mesindamise juurde kuulub väga raske füüsiline töö, näiteks pikad tööpäevad ja rasked koormused, mis vajavad tõstmist või paigutamist. Oht on ka allergia tekkimisel, millega ametit pole võimalik pidada. (Sildnik, 2006). Mesinikuna ei saa töötada mesilasmürgi suhtes allergilised inimesed. Väga ohtliku allergilise tundlikkuse
annaabi.ee 
