Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"meerti" - 5 õppematerjali

Sakraalarhitekruur eestis
2
rtf

Sakraalarhitekruur eestis

kodarkirikuid(Viru-Jaagupi, Haljala). Tallinna kolme suure kiriku - Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune - esialgul väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. sajandil muudeti nad kõik basiilikaks. 14. sajandi ilme on säilitanud ainult Põhavaimu kirik, mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega. Tallinna kirikutest on kõrgeim Oleviste, mille kesklöövi kõrgus on 31 meetrit,torni kiviosa ulatub 57 ja torni tipp 123 meerti kõrgusele. Keskaegne tornikiiver oli veelgi kõrgem. Ehitiste üldilme oli lihtne ja kaine, hilisgootikale omane vormirikkus siin ei levinud. Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik ehitati 13-16 sajandil. See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga. Keskajal oli see suurim kirik Läänemere idakaldal jaainuke, millel oli 2 torni. Lõuna-Eesti maapiirkonnas levis kolmelööviline kirikutüüp

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
55 allalaadimist
Kurkse retk
2
doc

Kurkse retk

piirivalve. Kuid leitant Karm otsustas, et tagasi tulevad nad omade jõududega. Veetakistuse õppuse nimeks oli ,,Vilets elu". Kahe 30m köite vahele oli seotud veemahutid ja varustus ja relvad ­ veemahutid sellejaoks, et varustust veepeal hoida. Alustati liikumist saare lõunatipust. Lonks brändit ja asuti teele. Pärast 500 meerti läbimist tuul on vahepeal hakanud kiiremini puhuma ja tõuseb lainetus ja kogunevad tumedad pilved. Vesi läheb vaikselt külmemaks. Tagasi ei olnud ka enam võimalik minna, kuna vastutuult oleks veel raskem. Karm julgustas mehi, et nad peaks vastu, 400 meetrit veel ­ kuigi tegelikkuses oli ligikaudu 1 kilomeeter veel. 22 eliitsõdurit on kogunenud ringiratast, nöörist on

Õigus → Õigusõpetus
17 allalaadimist
Kergejõustik ja selle alad
5
doc

Kergejõustik ja selle alad

Frieslandi maakonnas Hollandis oli igas majapidamises vähemalt üks teivas, mida kasutati maade kuivendamisel tekkinud väikeste kanalite ületamiseks. · Teivashüpe kuulub Olümpiamängude kavva aastast 1896 (meestele) ja 2000 (naistele). · Nn. ,,6 meetri klubi" on rahvusvaheline prestiizikas klubi, kuhu kuuluvad sportlased, kes on vähemalt 6 meetri kõrgusele ja üle selle. Sergei Bubka (aastal 1985) oli esimene, kes ületas 6 meerti rekordi ja seega ka klubi esimene liige. Hetkel hoiab ta ka teivashüppe vabaõhu rekordit, milleks on 6.14 meetrit (püstitatud 31 juulil aastal 1994 Sestrieres). Kõik 16 ,,6 meetri klubi" liiget on mehed. · Naiste maailmarekord (5.05 meetrit) kuulub Jelena Isinbajevale Venemaalt ja oli püstitatud 2008 aasta Beijingi Suveolümpiamängudel. · Teivashüppes hüpatakse ülipainduva sirgenemisest vabaneva energiaga lisahoogu andva

Sport → Kehaline kasvatus
68 allalaadimist
UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID
32
docx

UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID

1.7. Võhandu jõe ürgorg Võhandu jõe väärtuslik maastik asub Põlva maakonnas, Veriora ja Räpina vallas (vt joonis 5). Väärtuslikul maastiku alal Leevist Reoni on jõe kaldad kõrged ja kallastel kasvav mets varjab vaated maastikule.. Maastikukaitseala moodustab jõe ürgsem ja huvitavam osa 12 km pikkuses ja mõlemast kaldast 300 m ulatuses – Leevi veskipaisust Reo sillani. Ürgoru veerud moodustavad paljudes kohtades kuni 90° kaldega Devoni punase liivakivi 15-20 meerti kõrguseid paljandeid. Kokku on moodustunud 38 paljandit. Kohalikud kutsuvad neid müürideks. Suuremad neist on Põdramüür 16,2 m, Viira Veskimüür 16,5 m, Sõatarõ müür ja Klamatumüür ja kõige kõrgem Tsirgumüür 17,1 m. Koopad jõekaldal kannavad samuti rahvapäraseid nimesid nt: Vokiniidu koobas, Väiku-Sõatarõ ja Põrguhaud. (Põlvamaa maastikud 2005:39) 9 Joonis 5. Võhandu jõe ürgorg.

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
Geograafia kordamine 8 klass
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

Paljudel kõrbetaimedel on väga sügavale ulatuv ning hargnenud juurestik, mis võimaldab vett kätte saada. Osa taimi koguvad niiskel ajal vee oma vartesse, lehtedesse, viljadesse, juurtesse ning kasutavad seda põuaperioodil ­ sukulendid. Enamik taimi on lühealised. Viigikaktus ­ lapikute lihakate vartega, kasvab looduslikult Põhja-Ameerkas. Aaloe ­ palsude lihakate viljadega. Hall-kevadik ­ lühieataim Aasia lähistroopilistes kõrbetes. Suuresarveline piimalill ­ 2 meerti kõrgune, kaktusesarnane, haruline. Velviitsia ­ haruldane Namibi kõrbe taim. Kasvab kogu elu kahe pika lehena, mis otsast narmendavad ja suurenevad. Türkmenistani magun ­ pärit Aasiast. Tääkliilia ­ Ameerika levinud kõrbetaim. Saksauul ­ kõva puiduga, kasutatakse kütteks. Mugulnurmikas ­ savikõrbete madal kõrreline. MULLASTIK Mullas sisaldavad vähe huumust ja on seetõttu ühtlaselt helehallid. Tugeva päikesekiirguse

Geograafia → Geograafia
417 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun