Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"meeritud" - 5 õppematerjali

Õppematerjal
19
doc

Õppematerjal

Vektoril a on üks koordinaat, mida võib tähistada kujul a = (). 2. Ühe tasandi vektorid moodustavad 2-mõõtmelise vektorruumi baasiga {e1, e2 | e1 || e2} , sest nullist erinevad mittekollineaarsed vektorid on lineaarselt sõltumatud ja tasandi iga vektor avaldub kujul a = 1e1 + + 2e2, mis on vektorite a, e1 ja e2 mittetriviaalne lineaarne kombinat- sioon. Seega vektoril a on kaks koordinaati ehk a = (1, 2). Ortonor- meeritud baasi tasandil tähistatakse { i, j }, kus i = (1, 0), j = (0, 1). 3. Ruumivektorid moodustavad 3-mõõtmelise vektorruumi, sest nende hulgas moodustavad baasi kolm nullist erinevat mittekomplanaarset vektorit, mis on alati lineaarselt sõltumatud. Iga vektor ruumis avaldub aga baasivektorite lineaarse kombinatsioonina a = 1e1 + 2e2 + 3e3, mis on nelja vektori mittetriviaalne lineaarne kombinatsioon.

Matemaatika → Kõrgem matemaatika
386 allalaadimist
VEKTORALGEBRA PÕHIMÕISTEID
19
doc

VEKTORALGEBRA PÕHIMÕISTEID

Vektoril a on üks koordinaat, mida võib tähistada kujul a = (). 2. Ühe tasandi vektorid moodustavad 2-mõõtmelise vektorruumi baasiga {e1, e2 | e1 || e2} , sest nullist erinevad mittekollineaarsed vektorid on lineaarselt sõltumatud ja tasandi iga vektor avaldub kujul a = 1e1 + + 2e2, mis on vektorite a, e1 ja e2 mittetriviaalne lineaarne kombinat- sioon. Seega vektoril a on kaks koordinaati ehk a = (1, 2). Ortonor- meeritud baasi tasandil tähistatakse { i, j }, kus i = (1, 0), j = (0, 1). 3. Ruumivektorid moodustavad 3-mõõtmelise vektorruumi, sest nende hulgas moodustavad baasi kolm nullist erinevat mittekomplanaarset vektorit, mis on alati lineaarselt sõltumatud. Iga vektor ruumis avaldub aga baasivektorite lineaarse kombinatsioonina a = 1e1 + 2e2 + 3e3, mis on nelja vektori mittetriviaalne lineaarne kombinatsioon.

Matemaatika → Kõrgem matemaatika
52 allalaadimist
Kivikonstruktsioonid
35
pdf

Kivikonstruktsioonid

Märkus. Survetugevus määratakse EN 722-1, Müürikivide katsetamise meetodid. Osa I. Survetugevuse määramise alusel. Müürikivi: kivi, tellis või väikeplokk Müüriseotis: kivide (elementide) asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervi- kuna. Müüritis: ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Müüritisdiafragma: müüritis, mis on tihedalt laotud raudbetoontalade ja -postide ( või ar- meeritud müüri) vahele ja piiratud nende elementidega neljast küljest, arvutuslik põiksein. Müüritise lõiketugevus: müüritise põikjõuvastupanu. Müüritise normtugevus: tugevuskatsete alusel 95 % tõenäosusega määratud müüritise tuge- vus. Müüritise paindetugevus: müüritise tugevus paindel. Müüritise survetugevus: müüritise survetugevus üheteljelises pingeolukorras. Pasta: tsemendi, liiva ja vee segu väikeste lohkude ja tühikute täitmiseks. Peenmört: mört vuugi paksusele 1.

Ehitus → Kivikonstruktsioonid
122 allalaadimist
Riigikaitse õpik
192
pdf

Riigikaitse õpik

da tuntud saksa loodusteadlast Ale- 1915. aastal valmisid esimesed tä- xander von Humboldti, kes lõi 1799. napäeva gaasitorbikute esivanemad. aastal gaasitorbiku kaevuritele, kuna Arvestades hobuse tähtsust Esimeses kaevandussahtides eraldus kivimite maailmasõjas, toodeti gaasimaske ka lõhedest mürgiseid gaase. neile. Tänapäevased keemiarelva kaitseva- Gaasimask oli valmistatud kas kum- hendid tekkisid Esimese maailmasõ- meeritud presentriidest või nahast, 162 massihävitusrelvad mis ei taganud pikaajalist kaitset. Gaa- simaski silmaavad olid väikesed, mis- tõttu sõdur nägi ette ainult piiratult. Gaasimaskis oli raske kõnelda ning mask ja kurn olid ühendatud vooliku- ga, mis tegi gaasitorbikuga sõduri veel kohmakamaks. Esmased keemiakaitseriietused hoid- sid nahka nahamürkide eest ning ta- kistasid mürkainete imbumist läbi naha

Ühiskond → Riigiõpetus
78 allalaadimist
TÖÖLEPINGU SEADUS
384
pdf

TÖÖLEPINGU SEADUS

tööinspektorile ja töötajate esindajale nende nõudmisel. 96 § 46 T öö - ja puhkeaeg 3. ptk 3. jg 1. Paragrahv 46 sätestab üldiseks tööaja piirmääraks koos ületunnitööga keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase vahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Tegemist on üldise tööaja piiranguga, millest peab lähtuma nii päevaviisilise/mittesummeeritud kui sum- meeritud tööaja arvestusega töötamisel. TLS ei näe seega ette erinevaid arvestusperioode seadusjärgse või kokkulepitud tööaja (TLS § 43 lõige 1) ja ületunnitöö arvestamiseks. 2. Arvestusperioodis võib kokku leppida nii töölepingus, kui kollektiivlepingus ja selle võib tööandja ka kehtestada, näiteks töökorralduse reeglites. Arvestusperiood ei tohi ületada nelja kuud (TLS § 2 alusel on tühised kokkulepped, mis on töötajale seaduses sätestatust kahjulikumad). 3

Õigus → Õigus
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun