iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi (nt ausus), ebameeldivale inimesele aga oma teadvustamata halbu omadusi(nt kadedus). Meelteväline taju all mõeldakse parapsühholoogias väidetavalt eksisteerivat esemete, nende omaduste ja suhete, sündmuste või teiste olendite psüühikanähtuste tajumist ilma teadaolevate meelte abita. Selline taju võib ulatuda ka minevikku või tulevikku. Meeltevälise taju uurimisega tegeleb parapsühholoogia. Meeltevälise taju alla arvatakse põhiliselt selgeltnägemine ja telepaatia. Mõnikord tuuakse eraldi välja prekognitsioon (tuleviku selgeltnägemine). Üheks võimalikuks meeltevälise taju seletuseks on, et tegu on võimega tajuda madala sagedusega elektromagnetlaineid.
iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi (nt ausus), ebameeldivale inimesele aga oma teadvustamata halbu omadusi(nt kadedus). Meelteväline taju all mõeldakse parapsühholoogias väidetavalt eksisteerivat esemete, nende omaduste ja suhete, sündmuste või teiste olendite psüühikanähtuste tajumist ilma teadaolevate meelte abita. Selline taju võib ulatuda ka minevikku või tulevikku. Meeltevälise taju uurimisega tegeleb parapsühholoogia. Meeltevälise taju alla arvatakse põhiliselt selgeltnägemine ja telepaatia. Mõnikord tuuakse eraldi välja prekognitsioon (tuleviku selgeltnägemine). Üheks võimalikuks meeltevälise taju seletuseks on, et tegu on võimega tajuda madala sagedusega elektromagnetlaineid. Kasutatud kirjandus: Psühholoogia alused (T. Bachmann, R. Maruste, 2011)
ilmutused, kummitused ja spiritismi psüühilised ilmingud nagu laua kallutamine ning asjade ilmumine teadmata allikatest. SPR'i eesmärk tänapäeval on küsitleda ilma eelarvamuse ja esialgse muljeta ja teaduslikus vaimus neid inimese tegelikke või oletatavaid võimeid, mis ilmnevad ning mida ei ole võimalik seletada ühegi tunnustatud hüpoteesiga. 1911.a. sai Stanfordi Ülikool esimeseks akadeemiliseks asutuseks Ühendriikides meeltevälise taju ja psühhokineesi studeerimiseks laborotoorsetes tingimustes. Seda jõupingutust juhatas psühholoog John Edgar Coover. 1930.a. sai Duke Ülikool USA akadeemilistes asutustes tähtsuselt teiseks, et tegeleda meeltevälise taju ja psühhokineesi õpetamisega laborotoorsetes tingimustes. Psühholoog William McDugalli juhendamisel algasid meeltevälise taju laborotoorsed katsetused, kasutades vabatahtlikeks uurimisobjektideks üliõpilasi
Taimelehtede elektrijuhtivuse muutmine, bioväljaga mõjutamine. 1.8 Stimuleerimine Fermentide aktiivsuse, seemnete idanevuse, loomade liikumisaktiivsuse jne. Mõjutamine inimese psühhoenergiaga. 1.9 Psii-Foto Fotoplaadi või paberi mõjustamine mõttejõuga. 1.10 Tervendamine Patsiendi tervendamine bioväljaga. 1.11 Healerid Tervendajad. 1.12 Poltergeistid Eksinud hing , kes võib teha palju pahandust.Asjade liigutaja. 1.13 Selgeltnägemine Selgeltnägemine on väidetav võime paranormaalse meeltevälise taju abil ammutada informatsiooni inimese tuntud meelte haardeulatusest eemal paiknevate objektide ja sündmuste (sh väidetavalt tulevikus toimuvate) kohta. Vastavate võimetega inimest nimetatakse selgeltnägijaks. Selgeltnägemisele lähedane nähtus on parapsühholoogias tuntud kaugtunnetus. Skeptikute väitel on selgeltnägemise puhul tegu teadliku pettuse, autosugestiooni, hallutsinatsiooni vms-ga.
Apollo 14 oli kosmoselaev, mis sooritas Apollo programmi kaheksanda mehitatud kosmoselennu ja kolmanda mehitatud lennu Kuule 31. jaanuar-9 veebruar 1971. Meeskonda kuulusid komandör Alan Shepard, Stuart Roosa ja Edgar Mitchell. Shepard võttis poolsalaja kaasa golfikepi ja -pallid ning tegi Kuul kaks lööki. Ta väitis, et teine pall liikus edasi ,,miile ja miile ja miile", kuid hiljem leidis, et tegelikult jõudis see 200...400 jardi kaugusele. Mitchell tegi teel Kuule mõned volitamata meeltevälise taju eksperimendid. Maale jäänud sõbrad lasksid tal kaarte ära arvata. Äraarvamiste protsent olevat olnud statistilisest keskmisest väiksem. 2.6. Apollo 15 Apollo 15 oli kosmoselaev, mis sooritas Apollo programmi neljanda lennu Kuule. Lend startis Kennedy Kosmosekeskusest 26. juulil 1971. Kuumoodul maandus Kuu pinnal 30. juulil ja lahkus sealt 2. augustil, jõudes Maale tagasi 7. augustil. Lennu kestuseks oli kokku 295 tundi, 11 minutit ja 53 sekundit
telepaatilisel teel. Valgusolendi juuresolekul tajuvad inimesed sageli seletamatut õndsuse tunnet. Ka seda võib tõlgendada kui telepaatilise suhtlusena, sest õndsuse tunne lähtub just valgusolendist. Emotsioonide ja tundmuste edastamine inimestele mittefüüsilisel teel on samuti telepaatia üks vorme. Need leiavad väga sageli aset SLK-de korral. Telepaatia üheks seletuseks pakutakse Kirliani efekti. Seda nimetatakse meeltevälise taju ( näiteks telepaatia ) võimalikkust sellisena, et aju ( ja seega ka valgusolend ) on võimeline tajuma väikeste sagedustega elektromagnetlaineid. Kõik kehad kiirgavad vähesel määral teatud sagedustega elektromagnetlaineid. Soojuskiirgus on ainult üks nendest. Arvatakse, et elusate ja elutute kehade kiirguste lainepikkused on erinevad. Seda kiirgust on jäädvustatud ka fotode peal, mille põhjal on hinnatud ka inimeste tervislikke seisundeid.
telepaatilisel teel. Valgusolendi juuresolekul tajuvad inimesed sageli seletamatut õndsuse tunnet. Ka seda võib tõlgendada kui telepaatilise suhtlusena, sest õndsuse tunne lähtub just valgusolendist. Emotsioonide ja tundmuste edastamine inimestele mittefüüsilisel teel on samuti telepaatia üks vorme. Need leiavad väga sageli aset SLK-de korral. Telepaatia üheks seletuseks pakutakse Kirliani efekti. Seda nimetatakse meeltevälise taju ( näiteks telepaatia ) võimalikkust sellisena, et aju ( ja seega ka valgusolend ) on võimeline tajuma väikeste sagedustega elektromagnetlaineid. Kõik kehad kiirgavad vähesel määral teatud sagedustega elektromagnetlaineid. Soojuskiirgus on ainult üks nendest. Arvatakse, et elusate ja elutute kehade kiirguste lainepikkused on erinevad. Seda kiirgust on jäädvustatud ka fotode peal, mille põhjal on hinnatud ka inimeste tervislikke seisundeid.
42 paranormaalsed nähtused ja ta selgitab: ,,Kvantprotsessid aitavad meil inimmõistust tundma õppida, kuid vaja on midagi enamat." Kuid Carr on pigem optimistlik ja ütleb paranormaalseid nähtusi uurivate teadlaste kaitseks seda, et ,,koventsionaalses" tänapäeva füüsikas on väga palju just oletusi, mitte aga tõestatuid fakte. Ta ütleb: ,,Võib öelda seda, et superstringi kohta on isegi vähem tõendeid kui meeltevälise taju kohta. Me vähemalt üritame paranormaalseid nähtusi laboratooriumi tingimustes esile kutsuda." Paranormaalseid nähtusi uurivaid teadlasi ei peeta akadeemilises ringkonnas austusväärseks, kuid see teeb veelgi rohkem meelehärmi kogu selle asja juures. Kuna tegeletakse nüüd ka teadvuseuuringutega ja teiste piirialade teemadega, siis suhtumine on siiski läinud paremuse suunas. Kuid teadlased uurivad praegu paranormaalseid nähtusi pigem oma põhitöö kõrvalt. See on nagu