liigkasuvõtjast (kõrtsis pealtkuuldud vestlus utsitas veelgi), tundis alandustunnet et õde ohverdab end perekonna jaoks (soov rikastuda). ,,Anna Karenina" Hülgas egoistlikult pere, et elada vaba elu et keelatud abieluvälist armastust nautida. ,,Therese Raquin" Therese soovib rikastuda, kasutab alatuid meetodeid (abiellub ja tapab nii abikaasa kui ka tema ema, et pärandust saada). 8. Flaubert'i meelistegelane on naiskarakter, keda esindavad Emma Bovary ja Solombo, nad olid unistaja tüüpi ja püüdsid pääseda argielust. 9. Jõgiromaan on romaanide sari, kus iga romaan on eraldi loetab. Neid seovad omavahel ühised tegelased ja sama tegevuspaik. 10. Balzaci ,,Inimlik komöödia" kujutab jõgiromaani, kus kujutatakse Prantsuse ühiskonna restauratsiooni (1815-1830) ja juulimonarhia (1830-1848) perioodi tagasivaadet. Kujutatakse
vahekordi erinevate inimestega, aga selles kõiges ei olnud kirge. See jättis mulje, et nii peabki olema, mitte mingisuguseid sügavamaid tundeid ja Doriani suhtumine muutus filmi kestel pidevalt. Samuti ei olnud rezissööri jaoks probleem kujutada kõike väga realistlikult, alastistseenides ei jäänud midagi varjatuks ja selgelt oli näha Doriani allakäik. Filmi lõpus oli kõigile selgelt näha erinevus Londonisse saabuva noore mehe ja temast saava koletise vahel. Naturalismis oli meelistegelane pärit lihtrahva hulgast, ta oli paheline, kõlvatu ja eemaletõukav, talle jäid võõraks kõik paremad tunded ja mõtted. Dorian oli kohe kindlasti kõlvatu ja eemaletõukav. Filmi alguses ta lausa meeldis mulle, aga iga mööduva minutiga oli ta aina rohkem ärritav. Stseen, kus ta Basili matustel kõnet pidas, oli minu jaoks absoluutselt välja- kannatamatult vastik. Enda poolt mõrvatud mehe haual luuletust lugeda ja rääkida, kui väga teda igatsema hakatakse on ikka tõeline nahhaalsus
roameister), kuningate äraolekul asevalitseja. Köögiülem oli eepose loomise ajal alles värske õukkondlik amet (ja selles ei tohi mingil juhul näha ülemkokka), sellepärast on mõningane koomiline varjund Rumoldi ameti juures mõistetav. Volker - Burgundia kuningate vasall Alzeyst, lipukandja ja pillimees, Hageni sõber, langeb Hildebrandi käe läbi. Eepose esimeses osas pelgalt mainitud, teises pooles aga kesksemaid kujusid, isegi autori meelistegelane, kes tuuakse tegevusse otsekui täiesti uuesti, uue iseloomustusega. Worms - Burgundide pealinn Reini ääres, praegu linn SFV-s.
Selle kujunemist mõjutas tugevasti loodusteaduste kiire areng. Loodusteadusi hakati mehaaniliselt inimühiskonnale üle kandma: inimese käitumise määravat eeskätt füsioloogilised vajadused ja protsessid ning madalad instinktid, nagu nälg, seksuaaltung, hirm, viha. Kiretu erapooletusega kujutasid kirjanikud- naturalistid elu inetuid külgi, inimese allakäiku, tema tumedamat poolt. Ebajumalaks kuulutati varjamatu elutõde. Suurt tähelepanu pöörati pärilikkusele. Naturalismi meelistegelane pärines lihtrahva hulgast-kuid sageli oli selleks paheline, kõlvatu, eemaletõukav olend, kellele jäid võõraks kõik paremad tunded ja mõtted. Emile Zola Realismi esindaja ja naturalismi väljaarendaja. Zola arvates ei rahuldanud realism täiel määral uue ajastu kirjanduse nõudeid. Zola tegelastel puudub õilsus ja terve vaim (nagu Balzaci omadel on). Ta kujutab meisterlikult nii üksikuid inimtüüpe kui ka rahvahulki tervikuna.
tuntumates teostes ta esineb? Odysseus: Jean Giraudoux Trooja sõda ei tule (1935); Nikos Kazantzakis Odysseia (1938); James Joyce Ulysses (1922). Kreeka kirjanik Kazantzakis on öelnud, et inimestest, kes tema hinge kõige sügavama jälje on jätnud, eristaks ta ise järgmisi: Homeros, Buddha, Nietzsche, Bergson ja Zorbas. Esimest kirjeldas ta ise kui päikeseketast, mis valgustab kõike oma vabastava säraga. Kazantzakise meelistegelane ja suurim eeskuju Homerose loomingust oli kahtlemata Odysseus, nii võib kreetalase teoste hulgast leida näidendi ,,Odysseus" ja eepose ,,Odüsseia", mis kujutab endast järge Homerose samanimelisele teosele. Kazantzakist ennast võib õigusega nimetada kaasaegseks Odysseuseks, sest suur osa tema elust möödus reisides. Sinna, kuhu ta ei jõudnud ise, lasi ta jõuda oma raamatute tegelastel eepose ,,Odüsseia" peategelane lõpetas oma elu lõunapoolusel.
annaabi.ee 
