Tihtipeale võib õnn olla ka andmine.Kõik,mis teised teevad, kõik, mis meile materiaalselt tuleb, see on rõõm.Aga rõõm ei ole õnn.Rõõmul on teine ots ja see on kurbus.Kes ei oska oma kurbust ja rõõmu vabaks anda, see õnne ei tunne. Õnne võib pidada ka hingerahuks,aega iseenda jaoks-lihtsalt olemiseks,mitte tegutsemiseks.Ja kui rääkida õnnelikust elust siis ..õnnelik elu sisaldabgi just meelerahus elatud tunde.Elu ei tasu mõõta saavutustega või nende saavutuste suurusega,mis oma elutee jooksul saavutatud on.Selle asemal võiks "ärgata" ja olla tänulik kõigi pisiasjade eest mis teele jäädes on suutnud su päeva paremaks teha. Inimesed jäävad ilma oma õnnest mitte seepärast,et nad seda kunagi ei leia,vaid seepärast et nad ei peatu, et seda nautida või siis taipavad liiga hilja ning siis see on juba möödund...
hukkus noor Märt. Mõned aastad hiljem olid Miili, noor Märt ja nende ema, kes suri kurvastusse kõik maetud. Märt oli mõistuse kaotanud. Ta kohtab kirku juures Leenat koos väikese Mäiduga (Miili ja Peetri poeg) ning peab teda enda pojaks. Vahepeal tuleb Peeter, kes ütleb, et tuli oma pojale järgi, kuid Leena ei anna Mäitu talle. Nad räägivad pikalt, Peeter veendub, et Mäidul Leenaga koos olles armastusest puudu ei jää ja ütleb, et saab nüüd meelerahus tagasi minna üksindusse, kust ta tuli. Peeter palub Leenalt luba Mäidule külla tulla, kui ta väga teda igatsema peaks hakkama. Leena annab talle loa ja Peeter jätab Mäidu Leena kasvatada.
"Krahv Luxemburgis". Nende kahe viimase rolliga astus Helgi Sallo välja subretimainega artisti staatusest ja tõestas end elegantse operetiprimadonnana. Eriksoni järgi on loov tegutsemine meile eluliselt vajalik, hoides meid noorusliku, värske ning tervena. Selle puudusest tekib vaimse vaesumise, varase vananemise ja igavuse oht. Võib öelda, et Helgi Sallo oli väga aktiivne ja loov isiksus. Vanadus: terviklikus vs. ahastus. Isiksuslik küpsus saabub kuuekümne viieselt ja väljendub meelerahus. Kui inimene saab küll vanaks, aga mitte isiklikult küpseks, valdab teda lootusetus, tulevik tundub trööstitu, kogu elatud elu mõttetu. Probleemiks saab see, kas inimene suudab oma elu lahti mõtestada nii, et vabaneb oma ego külge klammerdumisest ja saavutab enne surma mõistvuse, selguse ja meelerahu või ei suuda ta enesekesksusest välja murda ning sureb lootusetuse tundega. Vanemat inimest hoiavad ärksana huvi nooremate inimeste
vajavad kohanemist. Mõni läbib neid probleemideta, mõnele on see väga raske. Normaalset kestab uue rolli või muutusega kohanemine lühikest aega, kuid vahel võib tekkida sügavam kriis. Nendel rasketel aegadel tunnetab inimene kriisi sümptome: ärevust, viha, hirmu, suutmatust, süütunnet jm. 6. VANADUS ERIK ERIKSONI JÄRGI Vanadus (65 kuni surmani): terviklikus vs ahastus ( integrity vers despair). Isiksuslik küpsus saabub kuuekümne viiest ning väljendub meelerahus, elutarkuses ja isiksuse terviklikuses. Kui inimene saab küll vanaks, ent mitte isiksuslikult küpseks, valdab teda lootusetus (kibestumine, ahastus, meeleheide). Tulevik tundub trööstitu, kogu elatud elu mõttetu. Möödunud aastate karma, aga ka võime elatud elu enda jaoks mõtestada, määrab selle, mis seisundis jõuab inimene oma elu lõppjärku. Elu viimane etapp kujutab endast suurt väljakutset. Probleemiks saab see, kas inimene suudab oma elu lahti mõtestada
plahvatas ja nii hukkus noor Märt. Viis aastat hiljem olid Miili, noor Märt ja nende ema, kes suri kurvastusse, kõik maetud. Ja siis Märt ise oli mõistuse kaotanud. Ta kohtab kiriku juures Leenat koos väikese Mäiduga (Miili ja Peetri poeg) ning peab teda enda pojaks. Vahepeal tuleb ka Peeter, kes ütleb, et ta tuli oma pojale järgi, kuid Leena ei anna Mäitu talle. Nad räägivad hästi pikalt ja siis Peeter veendub, et Mäidul armastusest puudu ei jää ja ütleb, et ta saab nüüd meelerahus tagasi minna üksindusse, kust ta tuli. Siis palub ta luba, et Mäidule külla tulla, kui ta väga teda igatsema peaks hakkama. Leena annab talle selle loa ja Peeter jätab Mäidu Leena kasvatada. "Kauka jumal" Osades: Mogri Märt, naine Mari, poeg Märt, tütar Miili, Miili 5-aastane poeg Maidu, Peeter Pärn, Anu, Marjapuu, Urjandik See on keskendunud rahavõimu ja sellest lähtuva inimliku hoolimatuse hukkamõistule. Vägivaldsest
Viis aastat hiljem olid Miili, noor Märt ja nende ema, kes suri kurvastusse, kõik maetud. Ja siis Märt ise oli mõistuse kaotanud. Ta kohtab kiriku juures Leenat koos väikese Mäiduga (Miili ja Peetri poeg) ning peab teda enda pojaks. Vahepeal tuleb ka Peeter, kes ütleb, et ta tuli oma pojale järgi, kuid Leena ei anna Mäitu talle. Nad räägivad hästi pikalt ja siis Peeter veendub, et Mäidul armastusest puudu ei jää ja ütleb, et ta saab nüüd meelerahus tagasi minna üksindusse, kust ta tuli. Siis palub ta luba, et Mäidule külla tulla, kui ta väga teda igatsema peaks hakkama. Leena annab talle selle loa ja Peeter jätab Mäidu Leena kasvatada. Libahunt Draama "Libahunt" räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada.
Viis aastat hiljem olid Miili, noor Märt ja nende ema, kes suri kurvastusse, kõik maetud. Ja siis Märt ise oli mõistuse kaotanud. Ta kohtab kiriku juures Leenat koos väikese Mäiduga (Miili ja Peetri poeg) ning peab teda enda pojaks. Vahepeal tuleb ka Peeter, kes ütleb, et ta tuli oma pojale järgi, kuid Leena ei anna Mäitu talle. Nad räägivad hästi pikalt ja siis Peeter veendub, et Mäidul armastusest puudu ei jää ja ütleb, et ta saab nüüd meelerahus tagasi minna üksindusse, kust ta tuli. Siis palub ta luba, et Mäidule külla tulla, kui ta väga teda igatsema peaks hakkama. Leena annab talle selle loa ja Peeter jätab Mäidu Leena kasvatada. 13 6. Betti Alveri (1906-1989) elu ja looming + luuletus peast · Betti Alver kodanikunimega Elisabet Lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase perekonnas. · Betti Alver lõpetas 1924
annaabi.ee 
