Saksa teatris sai ekspressionism alguse Walter Hasencleveri näidendiga ,,Poeg", mis kujutab nooruki mässu türannist isa ning üldse kodanlike eluväärtuste vastu. Ekspressionistlikke draamasid kirjutasid ka Ernst Toller ja Georg Kaiser. Kaiseri triloogia ,,Korall", ,,Gaas I" ja ,,Gaas II" näitab, millist ohtu kätkevad endas kasupüüdlik mõtteviis ja hingetu tehnitsismi võidutsemine humanistlike ideaalide üle. Inimkonna meelemuutuse suhtes on Kaiser üpris pessimistlik- ta lõpetab triloogia apokalüptilise gaasiplahvatusega. Tolleri näidendites ,,Massinimene" ja ,,Hinkemann" on inimene vastamisi kaasaja ebardliku ühiskonnaga. XX sajandi esimestel kümnenditel loodi valitsevale kommertsteatrile vastukaaluks arvukalt poolharrastuslikke väiketeatreid, mis järgisid kunstilisi eesmärke ja tõid lavale Euroopa väärtdramaturgiat ja noorte ameerika autorite teoseid. Ühes niisuguses teatris algas Eugene
Õnneks lahkus pikadoor Malagasse. Josel oli salakaubavedamistega palju tegemist ning Carmen kohtas uut märklauda kelleks osutus välismaalasest teadlane. Nagu juba mainitud siis Carmen varastas temalt ainult kullast kella, kuid ta himmustas ka raha. Josel ja Carmenil oli äge vaidlus selle pärast. Jose lõi oma romi ning viimane hakkas meeleheitlikult nutma. Kolme päeva pärast oli Carmen rõõmus nagu ikka, ta teatas, et läheb Cordobasse pidustustele. Jose juurdles Carmeni meelemuutuse üle ning kahtlustas et viimane maksab talle kätte. Kuulis, et Cordobas toimuvad härjavõitlused. Jose tormas sinna ning leidiski Carmeni. Mees oli marus nähes, kuidas Lucas ulatas mustlannale lehvi, mille ta oli härja küljest rebinud. Härg võttis Jose eest kätte maksta. Lucas kukkus koos hobusega üle kaela ning härg tormas neile mõlemale otsa. Üldine segadus pealtvaatajate hulgas ning Carmen oli juba kadunud. Jose läks majja kus Carmen välismaalaselt kella varastas
Samaaegselt peab ta loenguid noorematele. Lutherit tuntakse röömsameelse ja muusikat armastava üliõpilasena. Saavutanud magistrikraadi jätkab ta isa soovil õpinguid õigusteaduse alal. Teisel juulil aastal 1505 teel kodunt ülikooli tabab teda Erfruti lähedal hirmus äike. Välk lööb tema läheduses maasse. Oma kohkumuses hüüab ta appi mäetööliste patrooni St. Annat ja annab tõotuse pääsemise korral mungaks hakata. Isa on pahane ja pettunud poja meelemuutuse pärast, kuid annab siiski vajaliku nõusoleku kloostrisse astumiseks. Martin astub noviitsina Erfrudi augustiinlaste-eremiitide ordu kloostrisse. 1.3 Vaimuelu 30-aastaselt oli ta preester ja professor. 1508. Aastal generaalvikaar Staupitz viib Lutheri üle Wittenbergi kloostrisse. Ta pidas loenguid Wittenbergi ülikoolis moraalifilosoofia üle. Kuid siiski tihti leidis ta end mõtisklemast usuküsimuste üle, mille tulemusena kasvas kuristik
Josel oli salakaubavedamistega palju tegemist ning Carmen kohtas uut märklauda kelleks osutus välismaalasest teadlane. Nagu juba mainitud siis Carmen varastas temalt ainult kullast kella, kuid ta himmustas ka raha. Josel ja Carmenil oli äge vaidlus selle pärast. Jose lõi oma romi ning viimane hakkas meeleheitlikult nutma. Kolme päeva pärast oli Carmen rõõmus nagu ikka, ta teatas, et läheb Cordobasse pidustustele. Jose juurdles Carmeni meelemuutuse üle ning kahtlustas et viimane maksab talle kätte. Kuulis, et Cordobas toimuvad härjavõitlused. Jose tormas sinna ning leidiski Carmeni. Mees oli marus nähes, kuidas Lucas ulatas mustlannale lehvi, mille ta oli härja küljest rebinud. Härg võttis Jose eest kätte maksta. Lucas kukkus koos hobusega üle kaela ning härg tormas neile mõlemale otsa. Üldine segadus pealtvaatajate hulgas ning Carmen oli juba kadunud. Jose läks majja kus Carmen
leppima. Teiselt poolt jääb aadelkonnast mulje kui välistest kombetäitjatest: jumalateenistusest olulisem on see, kes ja kuidas istub jne. Ega kirikus magaminegi näita tegelast positiivsest küljest. Proua von Samson marsib ka kümme aastat hiljem kirikust välja (abikaasata, sest see on juba surnud), kui Jakob ja Eeva aadlipingis istet võtavad, ent seekord jäävad teised härrased kohale (lk 162). See on aadelkonnas toimunud meelemuutuse ilmekas näide: ülikonservatiivseks peetud aadelkondki on võimeline muutuma. Episoodiline tegelane on ka krahv Lieven, kellest kirjutab Jakob seoses Timo venna Georgi jutustusega. Jakob annab edasi Georgilt kuuldu (s.t Georgi iseloomustuse): Lievenil on kollakas hobuselõust ja õukonnanaeratuse mask (lk 154). C. Hasselblatt on tähelepanu juhtinud asjaolule, et Kross kasutab aadlike võrdlusena sageli hobust.Lisaks rohmakale välimusele on Lieven ka keerutaja ja salgaja
õnnestu, on ta sunnitud paigale jäämisega leppima. Teiselt poolt jääb aadelkonnast mulje kui välistest kombetäitjatest: jumalateenistusest olulisem on see, kes ja kuidas istub jne. Ega kirikus magaminegi näita tegelast positiivsest küljest. Proua von Samson marsib ka kümme aastat hiljem kirikust välja (abikaasata, sest see on juba surnud), kui Jakob ja Eeva aadlipingis istet võtavad, ent seekord jäävad teised härrased kohale (lk 162). See on aadelkonnas toimunud meelemuutuse ilmekas näide: ülikonservatiivseks peetud aadelkondki on võimeline muutuma. Episoodiline tegelane on ka krahv Lieven, kellest kirjutab Jakob seoses Timo venna Georgi jutustusega. Jakob annab edasi Georgilt kuuldu (s.t Georgi iseloomustuse): Lievenil on kollakas hobuselõust ja õukonnanaeratuse mask (lk 154). C. Hasselblatt on tähelepanu juhtinud asjaolule, et Kross kasutab aadlike võrdlusena sageli hobust.Lisaks rohmakale välimusele on Lieven ka keerutaja ja salgaja
see ei õnnestu, on ta sunnitud paigale jäämisega leppima. Teiselt poolt jääb aadelkonnast mulje kui välistest kombetäitjatest: jumalateenistusest olulisem on see, kes ja kuidas istub jne. Ega kirikus magaminegi näita tegelast positiivsest küljest. Proua von Samson marsib ka kümme aastat hiljem kirikust välja (abikaasata, sest see on juba surnud), kui Jakob ja Eeva aadlipingis istet võtavad, ent seekord jäävad teised härrased kohale (lk 162). See on aadelkonnas toimunud meelemuutuse ilmekas näide: ülikonservatiivseks peetud aadelkondki on võimeline muutuma. Episoodiline tegelane on ka krahv Lieven, kellest kirjutab Jakob seoses Timo venna Georgi jutustusega. Jakob annab edasi Georgilt kuuldu (s.t Georgi iseloomustuse): Lievenil on kollakas hobuselõust ja õukonnanaeratuse mask (lk 154). C. Hasselblatt on tähelepanu juhtinud asjaolule, et Kross kasutab aadlike võrdlusena sageli hobust.Lisaks rohmakale välimusele on Lieven ka keerutaja ja salgaja. Ta on vahaste
annaabi.ee 
