*Selgita 3 võimalust, kuidas nahk reguleerib keha temperatuuri. Eritab jääkaineid/higi Veresooned laienevad *Mille eest ja kuidas nahk kaitseb? Organismi liigse veekaotuse Väliste kahjustuste Haiguse tekitajate UV-kiirguse eest *Milliseid aineid nahk toodab ja milliseid eritab? Nahk toodab melaniini ja D-vitamiini. Eritab jääkaineid – peamiselt vesi ja soolad. *Selgita naha talitlust meeleelundina. Naha all on kompimiseks vajalikud retseptorid, millega tunnetatakse ärritusi väliskeskkonnast. Eriti tundlikud on sõrmeotsad, jalatallad ja huuled. Tunduvalt vähem tundlikud on näiteks selja- ja kõhupiirkonnad. *Milline on naha ehitus? Nahk koosneb kahest osast: marrasnahk ja pärisnahk. Marrasnahk moodustab naha välimise kihi. Selle pealmine osa on sarvkiht, mille moodustavad tihedalt kokku surutud surnud rakud.
organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. Naha pindmine kiht on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest. Selle all paikneb elusatest rakkudest koosnev marrasnahk, marrasnaha all asub pärisnahk, kus on rohkesti erinevaid vere- ja lümfisooni ning tundeelundeid. Pärisnaha kihtidesse ulatuvad ka higi ja rasunäärmete osad ning pärisnaha all paikneb rasvarikas naha- aluskude. Nahal on kaitse- ja eritusülesanne ning ta talitleb meeleelundina. Nahatekised on küüned, juuksed, karvad ning piimanäärmed. Veri koosneb vereplasmast ning selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasmal on tähtis osa nii toitainete organismis laialikandmises kui ka kudedes moodustunud süsihappegaasi transpordis kopsudesse. Punalibled e. erütrotsüüdid transpordivad hapniku kopsudest kudedesse, valgelibled e. leukotsüüdid kindlustavad organismi kaitsesüsteemi töö ning vereliistakud e. trombotsüüdid osalevad vere hüübimisel
organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. Naha pindmine kiht on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest. Selle all paikneb elusatest rakkudest koosnev marrasnahk, marrasnaha all asub pärisnahk, kus on rohkesti erinevaid vere- ja lümfisooni ning tundeelundeid. Pärisnaha kihtidesse ulatuvad ka higi ja rasunäärmete osad ning pärisnaha all paikneb rasvarikas naha- aluskude. Nahal on kaitse- ja eritusülesanne ning ta talitleb meeleelundina. Nahatekised on küüned, juuksed, karvad ning piimanäärmed. Veri koosneb vereplasmast ning selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasmal on tähtis osa nii toitainete organismis laialikandmises kui ka kudedes moodustunud süsihappegaasi transpordis kopsudesse. Punalibled e. erütrotsüüdid transpordivad hapniku kopsudest kudedesse, valgelibled e. leukotsüüdid kindlustavad organismi kaitsesüsteemi töö ning vereliistakud e. trombotsüüdid osalevad vere hüübimisel.
erituselunditesse. *SIGIMISELUNDKONNA ülesandeks on sugurakkude tootmine ning uue organismi arengu kindlustamine. *NÄRVISÜSTEEM tegeleb kõikide elundkondade töö juhtimisega ning kooskõlastamisega. *SISENÕRENÄÄRMED toodavad hormoone. *NAHK on inimese keha kattev mitmekihiline elund. *NAHK kaitseb mei d väliste v igastuste, UV-kiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest. *Nahak on kaitse-, sünteesi- ja eritusülesanne ehk nahk talitleb meeleelundina ning aitab reguleerida kehatemperatuuri. *Nahas sünteesitav värvaine melaniin kaitseb UV-kiirgus eest ja annab nahale värvuse. *Nahas on higi- ja rasunäärmed, mis tagavad naha eritus- ja kaitsevõime. *Terve nahk on tõvestavatele mikroobidele läbimatu ning nende elukeskkonnaks ebasoodne. *Naha välimise kihi moodustab MARRASKNAHK. *Marrasknaha pindmist osa nimetatakse SARVKIHIKS, mis koosneb tihedasti kokku surutud rakkudest.
mis tekib glükoosi käigus; Aeroobsel hingamisel sünteesitav ATP 19. Toitained, millest saab organism energiat füüsilise pingutuse korral: glükoos, rasvad, valgud 20. Inimese vananemisega kaasnevaid muutusi: juuste hõrenemine, kuulmise nõrgenemine, luude hõrenemine, naha elastsuse vähenemine 21. Keskkonnategurid, mis kiirendavad vananemist: tubakasuits, liigne füüsiline koormus, ravimid, rasvane praetud toit III Selgita 1. Mil viisil talitleb nahk meeleelundina? Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. 2. Mil viisil talitleb nahk erituselundina? Läbi naha toimub higistamine. 3. Kuidas kaitseb nahk UV-kiirguse kahjustava toime eest? Melaniin on rasvlahustuv rakuvärvaine (pigment), mida sünteesitakse nahas. See annab nahale värvuse ja kaitseb ultraviolettkiirguse eest. 4. Mil viisil osaleb nahk organismi termoregulatsioonis? Soojuse äraandmine
Peopesade ja jalataldade nahk on tavalisest paksem. Kui me jääme kauaks vette, muutub see nahk üleni kortsuliseks. Vanniskäigu ajal imeb nahk ennast vett täis nagu käsn. Nahk on muutunud hästi pehmeks ja kortsuliseks. Ka küüned on hästi pehmed. Kui on vaja küüsi lõigata, siis tuleb seda nüüd teha, sest lõikamine on palju kergem. (Saul 2007: 16) 6 KOKKUVÕTE Nahk on inimese keha kattev mitmekihiline elund, millel on kaitse- ja eritusülesnne ning mis talitleb meeleelundina. Nahk jaotatakse neljaks funktsionaalseks piirkonnaks: marrask-, päris- ja nahaderivaadid ja nahaaalune rasvkude. Terve nahk on haigustekitajatele läbimatu ning mikroobidele ebasoobiv elukeskkond. Nahk kaitseb nii UVK ohtlikkust kui ka erinevate kahjustavatest toimetest. KIRJANDUS 1.Vaasna, Tiiu 1993. Sinu keha. Tallinn: Valgus 2.Saul, Anne 2007. Pildiraamat inimese kehast. Tallinn: Sinisukk 7 3.Roosalu, Meele 2006. Inimese anatoomia. Tallinn: Kalibri 4
säilitamisel ning aitab kaudselt reguleerida vererõhku. • toimib erituselundina, produtseerides higi. • toodab ekskretoorse organina nahka kaitsvat rasu ning lõhnaineid loomade omavaheliseks kommunikatsiooniks. Nahk koosneb kolmest kihist: • nahaaluskude • pärisnahk • marrask Nahaaluskude- Rasvkude kujundab kehavormi, salvestab toitaineid ja kaitseb külma vastu. Pärisnahk- osaleb soojusrregulatsioonis, talitleb meeleelundina ning kaitsed organismi mikroorganismide eest. Marrask- Naha pealminekiht. Paks marras nahk esineb karvadeta kohtadel. Väliselt on sarvestunud ja kaitseb organismi kahjulike mõjude ja kuivamise eest. Nahanäärmete hulka kuuluvad: higi, rasu, muud näärmed 46. Karvad, kabjad, sarved Kabi - Kolmest nahakihist koosnev kolmanda varba lõpposa. ülesanded: jäseme alaosade kaitsmine mehaaniliselt, keemiliste ja bioloogilise
annaabi.ee 
