Keelama keelata (keelan, keelasin, keelanud) Käskima käskida(käsin, käskisin, käskinud) Soovitama soovitada (soovitan, soovitasin, soovitanud) Laskma lasta (lasen, lasksin, lasknud) , Aitama aidata (aitan, aitasin, aidanud) Vihkama vihata (vihkan, vihkasin, vihanud) Armastama armastada (armastan, armastasin, armastanud) Meeldima meeldida (meeldin, meeldisin, meeldinud) - 3. Seisundifraasid. olema, : on vaja - on tarvis - , on raske - on kerge - on igav 4. Et-sidesõnaga kõrvallaused. et. Ma tulin, et sulle seda ütelda. Ma võtsin raamatu, et sea lugeda. Ma käin tööl, et raha teenida. Ma riietun, et õue minna. Ma õpin koolis, et targaks saada. 5. tuleb mida teha? , ? Tuleb palju õppida. 6. : Kuhu minna? Mida teha? Kust alustada?
Robi sai mu emalt teada, et ma olen peol ja otsustas kontrollima tulla kas minuga on kõik korras. Õnneks ta saabus just siis kui mu silmad diivanil kinni vajusid. Robi viis mu koju ja ootas järgmise päevani, mil ma silmad avasin. Rääkisime temaga pikalt, lihtsalt üksteisest. Ma rääkisin talle oma muredest ja me otsustasime, et ma peaksin tagasi võõrutusravile minema, sest iseseisvalt ma poleks sellest sõltuvusest vabanenud. Ma sain teada, et ma meeldisin juba väiksest peale Robile ja see oli asi mis sundiski mind lõplikult alkoholiga lõpu tegema.
Sündisin pisut ülekaalulisena, ning olin üsna lärmakas ja rahutu. Ma olin sündides väga tumeda naha ja peaaegu süsimustade juustega. Imekombel, mis sest et sündisin tumedana, olid mu silmad rohelised, tavaarusaama järgi peaks olema hästi tumedatel inimestel ka tumedad silmad, kuid minul olid väga helerohelised. Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka vastav- roheline aga kui õnnelik, siis tumepruun. Ma meeldisin väga arstidele, kuna olin kõigi arvates hästi armas ja tume, nad hoidsid mind ja ütlesid ka mu emale, et olen erakordselt armsa välimusega pisike plikatirts. Mida tol ajal ei olnud saada oli pampersid. Ma olin ka pampersite vastu allergiline, nende asemel kasutati minu ajal marlesid. Istuma hakkasin 7. elukuust, roomama 7. elukuu keskel ( mida mulle ka eriti ei meeldinud teha, kuna polnud ka mõjuvat põhjust). Kõndima hakkasin ma 9elukuu lõpus, ja seda ka põhjusega. Ma nägin
teisi töötajaid maha. Vot kogu punt oleks pidanud lahti laskma või ametikohtadel ümber vahetama. Minu arust ülemus peaks ikka jälgima nö kui mitte ülemus mismoodi käib töö ja kuidas saavad töökaaslased ka läbi. Seda enam, et koos töökohas pidime me 12 tundi kohapeal olema ja õelutsemine oli ikka emotsionaalselt väga raske. Naised olid minu peale ka veel selles pärast kadedad, et mina olin noor ja meeldisin ülemusele ja siis sellega karistati mind . Ülemus kusjuures nägi ka seda, aga alati keeras seda naljana ja selleks korraks oligi asi ,,lahendatud". Aga enamus ei teki probleeme valides hea ja halva vahel. Raskused algavad, kui otsustada tuleb kahe hea varijandi vahel, aga ka kahe halva varijandi vahel. Siit tuleks kohe küsimus, et kuidas valida kahe hea vahel? Tuleks küsida nõu juhilt või alluvatelt ehk siis kaastööliselt. Näiteks kumb variant on soodsam
põhjuseks pidas ta seda, et ma meeldin neile poistele. Peale seda poisid tõmbasid end küll tagasi aga päris rahule nad mind ei jätnud. Ausalt öeldes oleks sel juhul ka kooliskäimine väga igavaks muutunud. Nüüd aastaid hiljem meenutan ma seda aega naerusuiselt, mingeid negatiivseid jälgi see minusse küll ei jätnud. Ühega neist kahest poisist suhtlen päris palju ja nüüd julgeb ta tunnistada, et ma tõesti talle põhikoolis meeldisin. Nii noored poisid vist aga ei oska tüdrukutele muudmoodi läheneda kui kiusates ja naljatades. INTERVJUU PEDAGOOGIGA Raamatus "Vaikijate hääled" oli koolikiusamise ja koolivägivalla teemal tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga. Lühike kokkuvõte tema arvamusest ja kogemustest koolivägivallaga. Eestis korraldatud uuringud on näidanud, et koolivägivald on üsna tavapärane ja levinud. Lasnamäe kooli direktor leiab, et see on tingitud sellest, et kiusamist ei panda
välismaale? Läksin siis Rootsi 10.-ks kuuks ja otsustasin uuesti Tartu Ulikooli proovida. Sain norra keele eksamist rootsi keele põhjal läbi. Samal ajal, kui pidin otsuse tegema, tuli mulle kiri ühelt minu keskkooli klassikaaslaselt, et kas ma tahaksin tema perekonda minna lapsehoidjaks. Helistasin perele ja neile ma väga meeldisin ning nemad mulle ka. Hakkasingi siis pabereid ajama ja juba 15 jaanuar 2001 olin New Yorgis orientatsioonil. Kummaliselt tundsin siin alati ennast kodus ja suurt koduigatsust kunagi ei tekkinud. Kuidas on teil teie Arvan, et mul on suhteliselt hästi läinud. Olen algusest saati enda arvates töötanud täis kohaga ja 15 aasta jooksul immigrandina päris hea
annaabi.ee 
