5 Alkohol Alkoholi on mainitud juba esimestes dokumentides, mis on üldse kirjutatud. Vanasti juba sai alguse inimeste alkoholilembelisus. Arvatakse, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi puutusid inimesed alkoholiga kokku. Tuhandeid aastaid tagasi joodi kindlasti näiteks õlut ja veini. Maailma vanimaks alkoholi sisaldavaks joogiks peetakse MÕDU käärinud meejooki. Alkoholi valmistada pole üldse raske selleks on vaja ainult pärmseeni, suhkrut, vett ja soojust ( tänu nendele tekib käärimine ) . Alkoholi hakati kasutama ilmselt juba Vanemal kiviajal, kuna alkoholi vähene kogus on rahustav ja lõõgastav. Alkoholi tähtis roll on ka arstimises. Vanimad teadaolevad retseptid kirjeldavad preparaadi valmistamist koostisosade lahustamisega õlles. Alkohol küll mõjub inimestele erinevalt, ent alkoholil on alati samasugune võime muuta inimesi
siis tublisti rõõska koort. Kastmeks kasutati ka liha-keeduleeme pealmist rasvast korda, mida maitsestati soolaga ja lisati hakitud sibulat. Eestlaste tavaliseks joogiks oli kali ehk taar. Oli levinud ütlus: igal talul oma taar. Taaripätsid tehti kas odra- või rukkilinnastest. Need kuivatati pruuniks, mistõttu ka taar oli üsna pruun vedelik. Taarile lisati sageli kadakamarju.Valmistati ka kadakamarjajooki või teed. Palju kasutati meejooki, mis valmistati meest, veest ja pärmist. Kevadeti joodi kasemahla. Leivale pealerüüpamiseks võeti heinamaale kaasa ka jahukördiga segatud hapupiima. Tähtpäevadeks pruuliti õlut. Õlu tehti harilikult odralinnastest. Paikkonniti ja ajaliselt on õlut pruulitud erineval viisil, õlut joodi pidulauas puust õllekannudest ja kappadest. Kuni XX sajandi alguseni oli kohvi tarvitamine peaaegu tundmatu. Ainult üksikud oskasid kohvi keeta, mida kinnitab ka järgmine eesti rahvanaljand
Kasutati ka lihasoolvett. Soolvesi segati jahu, muna või värske ternespiimaga ja kuumutati läbi. Jahuna kasutati odrajahu. Sama kastet on täiustatud rasva või liharaasukeste juurdelisamisega. Joogiks: · Kali ehk taar. · Taaripätsid tehti kas odra- või rukkilinnastest. · Need kuivatati pruuniks, mistõttu ka taar oli üsna pruun vedelik. · Taarile lisati sageli kadakamarju. · Valmistati ka kadakamarjajooki või teed. · Palju kasutati meejooki (e. mõdu), mis valmistati meest, veest ja pärmist. · Kevadetti joodi kasemahla. · Leivale pealerüüpamiseks võeti heinamaale kaasa ka jahukördiga segatud hapupiima. · Tähtpäevadeks pruuliti õlut. · Valmistati harilikult odralinnastest. Kokkuvõte Eesti rahvusköök on eriline oma lihtsuse poolest. Tööst saab järeldada, et toidulaud pole olnud kunagi küllaldane. Seepärast me kasutamegi ,,Jätku leiba" mitte ,,Head isu" . Toidud on
võiga ning sibulatega pannile, keedeti natuke ja lisati siis tublisti rõõska koort. Kastmeks kasutati ka liha-keeduleeme pealmist rasvast korda, mida maitsestati soolaga ja lisati hakitud sibulat. Eestlaste tavaliseks joogiks oli kali ehk taar. Oli levinud ütlus: igal talul oma taar. Taaripätsid tehti kas odra- või rukkilinnastest. Need kuivatati pruuniks, mistõttu ka taar oli üsna pruun vedelik. Taarile lisati sageli kadakamarju.Valmistati ka kadakamarjajooki või teed. Palju kasutati meejooki, mis valmistati meest, veest ja pärmist. Kevadeti joodi kasemahla. Leivale pealerüüpamiseks võeti heinamaale kaasa ka jahukördiga segatud hapupiima. Tähtpäevadeks pruuliti õlut. Õlu tehti harilikult odralinnastest. Paikkonniti ja ajaliselt on õlut pruulitud erineval viisil, õlut joodi pidulauas puust õllekannudest ja kappadest. Kuni XX sajandi alguseni oli kohvi tarvitamine peaaegu tundmatu. Ainult üksikud oskasid kohvi keeta, mida kinnitab ka järgmine eesti rahvanaljand
Võõrutusnähud: peavalu, väsimus, energilisuse ja ärksuse vähenemine, keskendumisraskused, uimasus, meeleolu alanemine, kergestiärrituvus. Võimalik on tugev kohviiha. Uus kofeiiniannus kõrvaldab kiiresti nii peavalu, unisuse kui ärrituvuse. Närviergutid mõjuvad kõige märgatavamalt väsinud närvidele. Eilne eluvesi. Kõige enam levinud ja kahju tekitav uimasti läänepoolkeral on etüülalkohol. Vanimaks alkoholi sisaldavaks joogiks peetakse mõdu – käärinud meejooki. Psühhofarmakoloogide arvates on alkoholi üldise levimise põhjuseks selle väikeste annuste rahustav ja meeleolu ülendav toime. Keskajal teenis alkohol aqua vitae, eluvee nimetuse. Puhastus- ja jahutusseadmete-eelne vesi ning kõik muu kasvatas haigusttekitavaid pisikuid. Puhta vee probleem. Vanaaja alkohoolsed joogid sisaldasid tõenäoliselt vähem alkoholi kui nüüdisaegsed. Alkohol suurendab söögiisu ja on ise toiteaine – tühi küll aminohapetest,
Peale hapuroka olid igapäevasteks jookideks taar ja kali. Taari tehti jämedast odrajahust või linnasejahust hiljem rukki- või segajahust. Taarile lisati sageli kadakamarju. Oli ütlus: igal talul oma taar. [] Kevaditi joodi rohkesti kasemahla, mida hea kask võis anda kuni 150 toopi. Kasemahlast kääritati heinaajaks mahlakalja, lisades sellele rukkijahu, linnaseid, leivakoorukesi jm. [] Valmistati ka kadakamarjajooki või teed. Palju kasutati meejooki (või meeõlut), mis valmistati meest, veest ja pärmist. [] Põline peo- ja tavandijook oli õlu, mida Eestis tehti arvatavasti juba I aastatuhandel pKr. Vanaaegne pidujook, kääritatud mõdu on sajandeid kõrvale jäänud. Õlletegemine on traditsiooniline meeste ülesanne. Tooraine on oder, mis pandi kottidesse ning jõkke või järve mõneks päevaks ligunema. Nõrgunud terad pandi rehetoa põrandale laiali idusid ajama ning kuivatati pärast parsil
annaabi.ee 
