· (2.) Hirm: Narva eestlased pakivad koolide ühendmisel kohvrid (uudis) siin räägitakse sellest, et Narvas on 2 kooli (Narva Eesti Gümnaasium ja Narva Vanalinna Riigikool) ja neid tahakse ühendama. Siin on toodud NEG õpetajate (ja vanemate) pool. Esimene asi, mida ma ärkasin, oli see, et need artiklid kuuluvad pehmete uudiste hulka, kuna nad on kõige rohkem seotud haridusega. Teine asi, mida ma märkasin, oli see, et nende meediatekstide sihtrühm on ühesugune: inimesed, kes on seotud eesti keele õppimisega õpetajad, õpilased ja üliõpilased, vanemad, kelle lastele on eesti keel ka vajalik, inimesed, kellele on eesti keel vajalik(nt. töös) ning eestlased, kes elavad Narvas ja Ida-Virumaal.Selleks, et paremini analüüsida ja võrrelda need artiklid, proovin ma kontrollida, kas nad vastutavad uudisväärtuste kriteeriumitele või ei. Sündmusel, mis on kirjeldatud artiklis, on tugev mõju lugejate elule
Meediatekstide võrdlev analüüs (online-tekst) Pealkiri Vene reisilennuk 224 inimesega pardal kukkus Egiptuses kukkus alla Venemaa reisilennuk, alla, katastroofist ei pääsenud keegi eluga. hukkus 224 inimest. Pealkirjatüüp Tekst on kirjalik, vahendatud teisest infoallikast, Kirjalik teabetekst mis on vahendatud nii otse kui ka on teabetekst teistest infoallikatest Teksti sidusus Suhtlusolukorraks on teksti vahendamine, tekst Tekst on hästi arusaadav ja lihtsasti loetav ning läheb lõik-lõigult sujuvalt üle, ei ole peatükid on korralikult eraldi liigendatud, mistõttu on arusaamatusi, et ei saaks tekstist aru, lisaks on soovitud informatsiooni väga lihtne hankida. Samuti juurde lisatud fotosid. ...
pilootuuring deduktiivne. Töös kasutatav andmete tüüp saab olema meediamonitooring. Kuna töö eesmärgiks on analüüsida Eesti peavoolumeedia nägemust Ukraina ja Venemaa vahelistest suhetest ning omavahelisest sõltuvusest, on meediamonitooring relevantne ja ainus mõeldav, reaalselt rakendatav andmete kogumise meetod, et saada asjakohaseid tulemusi. Andmeanalüüsimeetodina kasutan kvalitatiivset kontentanalüüsi, mis on mõistlik valik mõõduka arvu meediatekstide analüüsimiseks. Meediamonitooringu puhul on kvalitatiivne kontentanalüüs väga edukalt rakendatav ja toestatav andmete analüüsimise meetod. Olen kitsendanud töö teema tarbeks ka valimit, seda nelja peamise parameetri põhjal. Esimese sihiteadliku valimi parameetrina tooksin välja ajaraami, mille olen kitsendanud niipalju, et võtnud vaatluse alla vaid 2014. aasta märtsikuu, mil peamised Ukraina kriisi sündmused aset leidsid. Teise kitsendusena toon välja teema, milleks
tõenäoliselt mõjutavate muutujate (predictors) vahelisi seoseid ◦Mis mõjutab noorte kodanikukompetentsust? Faktoranalüüs - eesmärk leida ühisosa omavad tunnused ja moodustada nende põhjal uued kirjeldavad muutujad e. faktorid Mõõta seoseid: mitmemõõtmeline analüüs Klasteranalüüs – kasutatakse objektide kui ka tunnuste grupeerimiseks nende omavahelise sarnasuse alusel Kvantitatiivne kontentanalüüs I • Tekstide (enamasti meediatekstide kui ka dokumentide) analüüs kvantitatiivsete meetoditega • Tulemuseks arvud ja sagedustabelid: Näiteks: – mitu korda mõnda poliitikut mainiti, – mis märksõnadega seoses teda mainiti ja mitu korda, – mitu korda teda mainiti uudistes, mitu korda arvamusartiklites, – mitu korda teda oli mainitud esilehel… • Sobib kui: – Kui eesmärgiks on vastata pigem küsimusele “kui palju” ja teha üldistus laiemast hulgast meediakajastuste – Analüüsitavate tekstide hulk on suur
sõnavara, et analüüsida oma huvisid, võimeid, nii ainealaseid kui ka teisi oskusi ja teadmisi ning õpilast suunatakse kasutama eneseanalüüsi tulemusi oma tulevase haridustee ja tööelu planeerimisel. Õppetegevus võimaldab töömaailmaga ka vahetult kokku puutuda (nt õppekäigud ettevõtetesse, ainevaldkonnaga seotud ametite tutvustus). Kujundatakse oskust koostada õpingute jätkamiseks ja tööle kandideerimiseks vajalikke dokumente. Meediatekstide analüüsi kaudu juhitakse õpilasi märkama ühiskonnas toimuvaid protsesse ja arutlema selle üle, kuidas need mõjutavad haridusteed ning tulevast tööelu. Keskkond ja jätkusuutlik areng. Tervis ja ohutus. Teemakohaste tekstide varal, probleemülesannete lahendamise ning suuliste ja kirjalike arutluste kaudu toetatakse õpilaste kujunemist sotsiaalselt aktiivseteks, keskkonnateadlikeks, vastutustundlikeks ning tervist ja turvalisust väärtustavateks inimesteks.
Juhtkirja olulisim osa on sündmuse kirjeldus, mis asub enamasti juhtkirja alguses. Tuletatakse lugejale meelde, mida hindama hakatakse. Üldlevinud infole ei viidata eriti põhjalikult. Olukorra määratlemine on alati juhtkirja alguses, võib sisaldada taustakirjeldust. Tausta andmisel võib olla õpetlik funktsioon: õpetatakse ja selgitatakse, spekuleeritakse, hinnatakse või ennustatakse, mis võib juhtuma hakata pärast selliseid sündmusi või otsuseid. Meediatekstide ajastruktuurile on omane tulevikulisus. Mõnedes tekstides organiseerub tekst lineaarselt: algul räägitakse minevikusündmustest, jätkatakse olevikuseisukorraga ning viimaks seletatakse tuleviku võimalusi. Ajalised sündmused ei pruugi olla nii selges struktuurid, vaid sulatatakse kokku mineviku- ja tulevikusündmused. Tulevikku suhtumist saab väljendada paljude keeleliste vahenditega. Viide tulevikule on vältimatuse eeldus.
annaabi.ee 
