· Itaalias antiigi järgimine Kasutatud allikad Ajalugu: http://www.xtimeline.com/evt/list.aspx?id=146798&p=3 http://www.scribd.com/doc/13892144/LaaneEuroopa-kunst-19201940a Müncheni leping pilt: http://files.itslearning.com/content/ebok/open.ebok.no/images/b1579-991748423.jpg Sissejuhatus: http://www.scribd.com/doc/13892127/Funktsionalism-ja-konstruktivism-1920a-ja-LaaneEuroop-kunst-19201940 Kangilaski J. Kunsti kuultuuriajalugu Postimpressionismist uue meediani. ,,Kunst", Tallinn 2005 Marc Chagall ,,Mina ja küla" http://myweb.rollins.edu/aboguslawski/Ruspaint/3chag.jpg Maalikunst ja skulptuur: Kangilaski J. Kunsti kuultuuriajalugu Postimpressionismist uue meediani. ,,Kunst", Tallinn 2005 Otto Diksi söejoonistus: http://1.bp.blogspot.com/_N6IFoS5MzpI/TQKVe5hmhMI/AAAAAAAAATo/Fz5c6nVrIPU/s1600/DixO2.jpg Herbert Read (pilt) http://farm5.static.flickr.com/4013/4503171822_795527e9ed.jpg Marie Laurencin ,,Kolm graatsiat" http://img.4travel
• Eeskujuks Vana-Idamaad. • Natside üks kunsti osa oli paraad. Arhitektuur Aleksandr Deineka. Sevastoopoli kaitsmine. Õ/l. 1942. Tatjana Jablonskaja. Vili(leib). Õ/l. 1949. Arthur Kampf. Venus ja Adonis. 1939. Heinrich Knirr. Hitleri portree. 1937. Georg Siebert. Minu kamraadid Poolas. Elk Eber. Viimane käsigranaat. Adolf Wamper. Võidugeenius. 1940. Veera Muhhina. Tööline ja kolhoositar. 1936. • Kunstikultuuri ajalugu (Postimpressionismist uue meediani) Jaak Kangilaski. • http:// www.slideshare.net/jpg12b/totalitaarsete-riikide-kunst-el in-lepik-12b • https://annaabi.ee/s.php?s=totalitaarne-kunst&tag=1 • https://docs.google.com/presentation/d/1bIx6NlYENGZ WVb20XXcmZcOUyTM4eqi6ZxNYp4ig_QU/present? slide=id.p13 Kasutatud kirjandus
Lisana. 1954. Salvador Dali. Mälestuse püsivus. Salvador Dali. Uni. Kasutatud allikad: · http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCrrealism · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/20sajipoole_kunstivoolud_mari · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/syrrealism.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Salvador_Dal%C3%AD · Saaret. E. http://www.koolielu.ee/files/Syrrealism.ppt. · Kangilaski, J. 2005. ,,Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile" Tallinn: kirjastus Kunst · Kelomees, R. 1993. ,,Sürrealism" Tallinn: kirjastus Kunst · Little, S. 2006. ,,... ismid. Abiks kunsti mõistmisel" ·Ükski kunstnik pole kunagi haiglane. Kustnik võib kõike väljendada. · TÄNAN TÄHELEPANU EEST! · ILUSAT PÄEVA
12. KLASS. KUNST. KONTROLLTÖÖ NR. 3 VASTAMINE - APRILLI TEINE NÄDAL. Kasutatav õppematerjal. Õpik 12. klassile. Jaak Kangilaski ,, Kunstikultuuri ajalugu." Postimpressionismist uue meediani. Jaak Kangilaski ,, Üldine kunstiajalugu". Internet. Kordamisküsimused. 1.Kuhu põgenesid paljud Euroopa kunstnikud II maailmasõja eest? USA-sse eriti New Yorki. 2.Mida tähendab tegevusmaal? Kes oli tuntud tegevusmaalija? Kuidas tööd valmisid ja välja nägid? Abstraktse ekspressionismi tähtsaim töötamisviis. Püüeldi automaatset eneseväljendust ja juhuste kasutamist. Värvi pritsiti või tilgutati lõuendile. Maalimisprotsess muutus kohati vaatemänguks.
Nõukogude võimu algaastatel leidsid nad seda tõesti, üritades tões ja vaimus viia kunsti rahvani ja proovides kunsti abil ümber kujundada elulaadi. Siiski ei kannatanud bolsevike totalitaristlik ideoloogia modernistlike kunstnike vaimuvabadust kuigi kaua. 1920-ndail ja 1930-ndail aastail levis abstraktsionism pea täielikult just konstruktivistlikus vormis. KASUTATUD KIRJANDUS · ,,Kunsti-kultuuri ajalugu" (Postimpressionismist uue meediani) Jaak Kangilaski · http://www.koolielu.ee/pages.php/03130107?txtid=4484 · http://et.wikipedia.org/wiki/Abstraktsionism · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.htm
Naise keha ilu ja hing on meisterlikult esile toodud ning motiivide ja detailide kasutamine pole monotoonne vaid ergastav ja stimuleeriv. Klimti maalides on tohutu isikupära ja jõud, ning see on inspireeriv. Kasutatud kirjandus Fliedl, Gottfried 2006. Gustav Klimt. Köln: Taschen Carrassat, Friede R.; Marcade, Isabelle 1999. Maalikunst renessansist tänapäevani. Prantsusmaa: Larousse Bordas Kangilaski, Jaak 2005. Kunsti- kultuuri ajaugu. Postimpressionismist uue meediani. Tallinn: Kirjastus Kunst http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Klimt
Kahtlen, et see teadjaskonna protsent väga suur oleks ning siinkohal leiangi, et sellest kõigest on vähe räägitud. Samuti tekitab küsimust UNESCO üks eesmärkidest, milleks oli tagada sooline võrdõiguslikkus. Teada on, et Eestis sooline võrdõiguslikkus on olnud teemaks juba pikka aega, kuid kogu selle arutelu juures pole ma kordagi märganud UNESCO sekkumist. Võib-olla polegi see päris nende rada, kuid see näitabki, et nende tegevusvaldkondadest ja aruteludest meie meediani eriti ei jõua. 7 UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon, http://www.unesco.ee/organisatsioon/ 8 UNESCO ERK http://www.unesco.ee/vaimse-kultuuriparandi-kaitse-konventsiooni-nimekirjad/? highlight=laulu UNESCO põhikirja paljutsiteeritud preambul peegeldab organisatsiooni väärtusi: "Kuna sõjad saavad alguse inimeste mõtetest, tuleb ka rahu kaitsta inimmõistuse abil."9 Leian, et see on tabav mõte ning usun, et UNESCO on väga õige asja eest väljas
Tartu Raatuse Gümnaasium Naivism Referaat Koostaja: Tambet Lepp Tartu 2008 Naivism tekkis kunstivooluna 19. sajandi lõpus. Euroopa 19. saj lõpu ja 20. saj alguse kunstivoolud vastandasid end klassitsistlik-akadeemilisele ja otsisid uusi väljendusvõimalusi. Naivistlik loodusekujutus muutus modernistlikele kunstnikele eriti huvitavaks siis, kui nende oma looming hakkas loobuma nähtava maailma jäljendamisest. Avangardismi klassikud, nagu Pablo Picasso, Robert Delaunay ja Guillaume Apollinaire nägid naivismis suurepärast liitlast kunsti piiride avardamisel. Nad vaimustusid Henri Rousseau töödest ja ka Aafrika ning Lõuna-Ameerika rahvaste jumalkujudest, kuna tol ajal olid seal moes primitiivkunsti ilmingud. Tegelikult on naivism ainus "-ism" (nagu kubism, realism, sürrealism), mis on maailmas kogu aeg olemas olnud. Seda näeme siis, kui vaatame erinevate rahvaste kunsti. ...
raamil, linnusilmavahtrast sekretär-kapp Ilse Kotlile, raadiokapp, ajakirjalaud metallraamil, pindpõimetehnikas seinavaip „Rukkis“, puidust aiaskulptuur Aku-Aku, põrandavaip (rüiju), padi (villane riie, tikand), kardinad (villane kude). 2.2.2. Avamissündmus Väike-Maarja näituse, Sümbolite arhitekt Kotli, avaüritus toimus 28.augustil 2014. aastal, Väike-Maarja Gümnaasiumi algkoolihoones. Kohale oli tulnud ligikaudu 70 inimest, alates tavakülastajatest kuni meediani. Kohal oli ka palju Alar Kotli pereliikmeid. Sündmus oli pidulik, kuid samas ka kodune ja meeldejääv. Selle korraldamisel ja läbiviimisel osalesid lisaks põllumeeste seltsile kooliõpilased, kooliõpetajad, kohalikud ettevõtjad ja kohalik omavalitsus. Väljapanek kujunes Väike-Maarja rahva jaoks väga oluliseks ja inimesi ühendavaks. (Kopso, 2014) Siin oleks eeldanud praktiliste tegevuste kokkuvõtet failide „Avamise kava“ ja „Avamine“ abil.
annaabi.ee 
