KÄITUMINE MEEDIAS JA SOTSIAALMEEDIAS MILLEST RÄÄGIME? Meediamaastik mis uudist? Mis on uudisväärtus, kuidas käituda meediaga ja milliseid vigu vältida. Kriisikommunikatsioon väike ajude ragistamine. Kuidas meedias pildile pääseda meediakajastuse provotseerimine Sotsiaalmeedia ohud ja võimalused MEEDIAMAASTIK MEEDIAMAASTIK MEEDIAMAASTIK Vana meedia Uus meedia Ajaleht Veebid Raadio Ajaveebid Televisoon Sisuturundus Sotsiaalmeedia on platvorm, mitte meedia KOKKUVÕTTES Meediamaastik on äärmiselt killustunud Meediasse pääsemise lävi on muutunud madalamaks, ent samas on ka suur müra Kiirmeedia on muutnud nii uudisväärtuse olemust kui ka ajakirjanduse senikehtinud alustalasid.
Noored Eesti meediamaastikul Meediamaastik on suur, seda kasutab enamus maailma rahvast. Ka osad Eesti noored on tuntud meediamaastikul. Eestis muidugi see veel kasvab. Üha enam inimesi kasutab nutitelefone, arvuteid. Vähesed on alles jäänud kellel neid võimalusi ei ole. Internetis ei ole tänapäeval raske kuulsaks saada. Kui teed midagi huvitavat, naljakat või seda mida keegi varem näinud ei ole jagatakse seda internetis aina edasi. Üha enam Eesti noori on hakkanud tegema videoid Youtubes
1970 aastal ilmus Eestis 43 ajalehte- 31 eestikeelset ja 12 venekeelset Ajakirjandus taasiseseisvunud Eestis Ajakirjandusest sai ettevõtluse haru Saavutas sõltumatuse poliitikutest ja riigist Ajakirjandusest sai avatud ja neutraalne ruum, kus võis avalikult esitada erinevaid huve ja seisukohti Ajakirjandust hakati hindama kui tulutoovat toodet, mitte kui sotsiaalse väärtusega teksti Toimus trükisõna tiraažide langus 1991-94 tekkis juurde ligi 30 uut kohalikku ajakirja Meediamaastik läänestus ja mitmekesistus Johann Heinrich Rosenplänter Rosenplänter oli saksa päritolu ja sündis 1782 Lätimaal Ta õppis Tallinna Gümnaasiumis, Riia Toomkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna 1813-1832 andis ta välja teaduslikku ajakirja “Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache” Ajakirjas avaldati uurimusi eesti keele, kirjandusi ja rahvaluule kohta Rosenplänteri arvates pidid kõik sakslased, kes maarahvaga pidevalt suhtlesid, valdama eesti keelt
Referaat Juhendaja: Krista Lepik Pärnu 2016 Sisukord 1. Naised Interneti kasutajatena.................................................................3 2. Kaasatud internetipõhistes kogukondades.............................................4 3. Lapseootus ja pereelu............................................................................5 4. Lapseootuse ja pereeluga seotud meediamaastik Eestis.......................6 5. Meediakanalid.......................................................................................7 6. Eripärasused meedia tarbimises raduse ajal..........................................8 7. Kasutatud kirjandus...............................................................................9 1. Naised Interneti kasutajatena Kui traditsiooniline massikommunikatsioon oli valdavalt ühesuunaline, siis uued
kommertsialiseerumist üsna loomulikuks protsessiks. Ajakirjandus püüdis olla vaba sotsiaalsetest kohustustest, kujutada endast avatud neutraalset ruumi, milles võis avalikult esitada erinevaid huvisid ja seisukohti. Kuna ajakirjandus muutus ettevõtluse haruks, siis müistagi hakati seda hindama kui tulutoovat toodet, mitte kui sotsiaalse, eetilise ja esteetilise väärtusega teksti. Toimus trükisõna tiraažide langus. Meediamaastik mitmekesistus ja läänestus ning enam ei räägitud ainult väga tõsistel ja olulistel teemael. NLKP KK Sekretäride surmad: Breznevi surmast tuli teade esialgu Õhtuelehte, mille peatoimetaja läks ähmi täis ning jooksis arhiivikappide juurde, et välja otsida Stalini surmapäeval ilmunud Õhtulehe, et teada mille järgi joonduda ja kuidas uudist serveerida. Kuna aga kõik tähtsad uudised pidid esmalt ilmuma EKP Keskkomitee häälekandjas Rahva Hääl,
peamiselt Soome televisiooni kaudu. (Vahtre, 2005) Alates 1987. aastast taandusid või vähenesid televisioonist paljud nõukogude perioodile iseloomulikud jooned ja algas periood, mida võiks nimetada ETV teiseks kuldajaks. Sel ajal ilmutas see end tõelise rahvustelevisioonina ning etendas olulist rolli ühiskonna muutumisel. (Lumiste, 1977) 1990. aastate alguses toimus Eesti meedia täielik üleminek liberaalsele ajakirjandusmudelile. Meediamaastik läänestus ja mitmekesistus. Sel perioodil oli televisioon muutumatu. (Vihalemm, 2004) 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA 9 Eestis lähtutakse teleauditooriumi kirjeldamisel enamasti reitingutest. Kõrgete reitingute saamine tundub oluline nii meediajuhtidele kui ka saatetegijatele, seega püütakse saadete atraktiivsuse mõttes ära kasutada just sellist sisu ja vormi, mis varasema kogemuse järgi on leidnud palju vaatajaid
annaabi.ee 
