telekommunikatsiooniteadusi ja kolmandal aastal toimub spetsialiseerumine kas siis ajakirjandusele või suhtekorraldusele. Läbitakse kursused politoloogias, semiootikas, ettevõtte- ja rahvamajanduses, õigusteadustes, sotsioloogias, avalikus kommunikatsioonis ning suhtekorralduses. Seejärel õpivad tudengid filosoofiat, uudiste sotsioloogiat, audiovisuaalset kommunikatsiooni, infoühiskonda, poliitilist kultuuri ja kommunikatsiooni ning põhjalikumalt ka Eesti meediasüsteemi ja meediakasutust. Ajakirjanduse suuna valinud täiendavad oma teadmisi reporteritöös, meediakriitikas ning massikommunikatsiooni ajaloos. Veel võivad tudengid oma vabal valikul õppida juurde inglise, saksa, vene ja prantsuse keelt, suhtlemispsühholoogiat, avalikku arvamust, tsensuuri ning Eesti ajakirjanduse ajalugu, ajalehekujundust ning reklaami. Ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala bakalaureuse taseme lõpetanul on võimalus hakata tööle reporteri, pressiesindaja või suhtekorraldajana.
eristada ja tõlgendada erinevat media sisu 3).Käsitseda erinevaid meediaseadmeid (tehnika), kasutada meediavahendeid 4).Väljendada end erinevate meediavahendite abil 5).Hinnata ja analüüsida vastuvõetud teavet ja sisu 6).Ohjata oma tundeid, meediavajadusi- ja suhteid 7).oskus lugeda erinevaid meediatekste 8. Mis on meediaharidus? Tegeleb arusaamisega, kuidas meedia töötab ja kuidas vahendab infot ja meelelahutust 9. Mis on meediakasvatuse eesmärk? Em: *mõjutada laste meediakasutust ja harjutada meediaoskusi, ning mida ei tohiks segamini ajada tehnoloogia kasutamisega õppeprotsessis. *Lasteaias on meediakasvatuse ülesandeks arendada lapsele ea- ja võimetekohaseid meedia kasutamise oskuseid, oskust meediat ohutult nautida ja seda ise luua. 10. Mis on meediakasvatuse sisuks? Mida ta sisaldab? 3 põhilist valdkonda
arvamuste ja hoiakute selgitamiseks Nõrkused: - inimesed kalduvad vastama "nii nagu peab" - kaldutakse vastama pealiskaudselt - ei sobi tulevase käitumise prognoosimiseks - surub peale uurija lähenemisviisi Formal. küsitlus meedia ja komm. uuringutes Tugevused: - vaid esinduslik küsitlus võimaldab haarata kogu auditooriumi ootusi ja eelistusi - küsitlus võimaldab siduda eri ainevaldkondi, meediakasutust üldiste huvide ja orientatsioonidega, elutingimuste ja kogemusega Nõrkused: vajab täiendamist kordusuuringutega, muude meetoditega, konkreetsete olukordade ja juhtumite analüüsiga KÜSITLUSTE LIIGID · Formaliseeritud ja kvalitatiivne küsitlus · Kirjalik ja suuline, küsitlejaga ja ilma, otsekontaktis ja vahendatud (posti-, telefoni-, interneti-), valikuline ja spontaanne
tüpoloogiad ei kattu sageli tegeliku valiku või kasutusmallidega ning raske on leida loogilist/kooskõlas suhet nende tegurite vahel: meeldivus või eelistus, tegelik valik ja järgnev hinnang (McQuail 2003). seos hoiakute ja käitumise vahel on nõrk (Burkart 2002) Oodatava hüve teooria (Palmgreen 1984): auditooriumi ootused sõltuvad nende varasemast kogemusest meediaga, seega on need etteennustatavad. Meediakasutust saab seletada meedia poolt pakutavate kasude tunnetamise kombinatsiooniga ja nende kasude diferentseeritud väärtusega üksiku auditooriumiliikme jaoks. > kui inimese ootus on suurem nt telesaate pakutavast, katkestatakse selle jälgimine, ning kui ootus on telesaate suhtes väiksem ja inimesele meeldib see rohkem, kui ta arvas, viib see tajutud suure kasuni. Palmgreeni oodatav hüve samatüübiliste ja sisuliste saadete puhul võib tekkida olukord, kus auditooriumi hinnangut
Auditooriumid on erakordselt ebastabiilsed, realiseerub vaid väike osa auditooriumi potentsiaalsest tähelepanust ja teadete mõjujõust. 56. Subkultuur ja auditoorium Meediatööstus on pidevalt otsinud endale uusi turge ja nisiauditooriume, püüdnud määratleda ja luua maitsel või elustiilil põhinevaid sotsiaalseid või kultuurilisi alagruppe. Meedial toimub pidev stiilide ja pseudo- identiteetide loomisprotsess eesmärgiks auditooriumi positiivne tagasiside. Meediakasutust kujundab peamiselt varasem kogemus ja samastumised, või kujuneb see vastavalt hetkel moesolevale, kultuurilisele ja sotsiaalsele kontekstile. Perekonna sotsiaalne miljöö klassi- ja eakaaslaste või naabruskonna grupp (enamasti mõjutused muusikas, teles) noorte täiskasvanute ringkonnad (sotsiaalsed kontaktid tööl, vabal ajal). Vanusest sõltuvalt eelistuste muutumine. Paljude tegurite ristumine. Meedial on oluline roll erinevate subgruppide identiteedi väljendamises ja tugevdamises. Nt
(Taimalu, 2012.) Erinevate teoreetikute käsitlused on kohandatud kolme üldisemasse strateegiasse: Aktiivne vahendus (active mediation). Vanem selgitab meedia sisu selle kasutamise ajal (vaadates, lugedes, kuulates). See hõlmab nii positiivset lähenemist (õpetlikkuse momendid) kui ka negatiivset suhtumist (sisu kriitika). 2. Piirav vahendus (restrictive mediation). Vanem kehtestab reeglid, mis reguleerivad meediakasutust, sh piirangud ajale, kasutuskohale või sisule (nt piirates kokkupuudet vägivaldse või seksuaalse sisuga). Kindlasti arutatakse teabe tähendust ja mõju. 3. Koosvaatamine (co-viewing). Vanem on meediakasutuse juures, jagades seda lapsega kui ühist tegevust ja kogemust, kuid ta ei kommenteeri sisu ega mõju. Üsna levinud on arvamus, et telepildil ei ole kahjustavat mõju, kui vaatamise juures viibib lapsevanem või keegi täiskasvanu, kes jagab selgitusi. Asjatundjad on sellise nö
annaabi.ee 
