Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed Tänapäevases maailmas on meedial väga suur roll. Inimesed tarbivad seda peaaegu igal momendil, kui nad just ei maga. Meedia jõuab tarbijani läbi raadiote, televiisorite, ajalehtede, reklaamide ja muidugi ka läbi nutitelefonide. Meedia kättesaadavus annab meediakanalitele pideva võimaluse inimesi mõjutada ja nende mõtteid suunata. Meedial on vabad käed avaldada kõike, mis on nii vajalik kui ka mittevajalik ja ükski seadus ei piira nende tegevust. Meediavabaduse positiivseks küljeks on, et puudub tsensuur ning info jõuab moonutamata otse lugejani. Selline viis on omane just demokraatlikule ühiskonnale, kus meedial ei ole mitte ainult õigus, vaid võib öelda, et isegi kohustus edastada informatsiooni ja mõtteid
poole keskkonnaalastes küsimustes). Kõiki neid kolme põhiõigust PEAB iga liitunud riik tagama. Inglise keeles nimetatakse neid õiguseid ka accsess principles ehk juurdepääsu-põhimõteteks. KESKKONNATEADLIKKUSE UURINGUD · Keskkonnaministeerium korraldab iga kahe aasta tagant Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuringu · Erinevad uuringute tulemused on aruannetena kõik saadaval: http://www.envir.ee/378516 · Tulemusi tutvustatakse meediakanalitele vahendusel avalikkusele · Kogutud andmed on kättesaadavad kõigile huvilistele OMNIBUSSIS LÄBIVIIDUD KÜSITLUSE TULEMUSED 2012 ,,ELANIKKONNA LOODUSTEADUSLIKKUS" ·Küsitluse üldkogum on Eesti 15-74-aastane elanikkond (kokku 1 024267 inimest - ESA, seisuga 1.01.2012.) · Küsitlus viidi läbi silmast-silma küsitlusena Omnibussi keskkonnas · Küsitlusperiood oli 31.05-13.06.2012 · Osales 68 intervjueerijat 100 küsitluspunktis · Vastanute arv on 1005
miski ei piira igaühel meist massimeedia vahendusel kuulutada seda, mida sülg suhu toob. Kas meediavabadus, mida mujal maailmas väga palju piiratakse, on eestlaste uhkuseasi või teeb see meile tegelikult liiga? Tänapäevasel infoajastul, mil peaagu igas kodus on olemas televiisor, raadio, internet või paberkandjal ajalehed, on meedial tohtult võimas mõjujõud ning ühel või teisel viisil puutume me kõik sellega kokku. Meedia kättesaadavus annab meediakanalitele pideva võimaluse inimesi mõjutada, nende mõtteid suunata ja kallutada ning nendega manipuleerida. Küll ja küll oleme me silmitsi seisnud olukorraga, kus meediakära on tekitanud inimestes tohutu paanika, milleks tegelikult üldse põhjust pole olnud. Sellised juhtumid saavadki alguse sellest, et ajakirjanikud kirjutavad artikli enda oletuste põhjal, mitte uurides fakte, kuid ega keegi ei saa neid kontrollida ega takista ka. Peaasi, et artikkel müüks.
Tühine kriis (vihjed seotusele negatiivsega paaris kanalis) loo paralleelne uudisväärtus Keskmine kriis (negatiivne kontekst mitmes kanalis, soovitakse kommentaare) kriisikommunikatsioon Suur kriis (reputatsiooni kahjustav teave peamistes kanalites) · Meediakriis 7.6 Kriisi esilekerkimisel koondub kogu info edastamine juhi ja PR-juhi pädevusse ning juhtumist informeeritakse kogu juhtkonda. Kriisiinfo avaldatakse kõigile meediakanalitele korraga. Meediakanalis kriisi tekitava väärinformatsiooni avaldamise korral edastab PR-juht kiire täpsustava või parandava teate. Ühe meediaväljaande ründava hoiaku korral suunatakse positiivne infovoog samatüübilistesse kanalitesse, jätkates neutraalset suhtlemist ründava kanaliga. · Meediakriisis käitumine 7.6 Valeinfo ilmumine Täpne kommentaar Valeinfo ümberlükkamine Meediaga kohut käimine
Põhiprintsiipi(iga inimese õigust oma mõtteid vabalt väljendada kehtivate seaduste piirides) tunnustavad kõik demokraatlikud riigid. Tsensuuri keelustamine on nn negatiivne vabandus. Positiivne vabadus on õigus midagi teha, õigus mingisugusele hüvele. Positiivset sõna-ja ajakirjandusvabadust kaitsevad eeskätt seadused, mis tagavad juurdepääsu valitsuse valduses olevale informatsioonile, ja seadused, mis tagavad avalikkuse juurdepääsu meediakanalitele. Erinevused erinevate maade ajakirjandusvabaduse kontseptsioonides selguvad veelgi, kui küsida: kuidas inimesed saavad tegelikult oma sõnavabaduse õigust realiseerida? Erinevused tulenevad erinevate riikide ajaloo iseärastustest, erinevast seadusandlusest, kultuuritraditsioonist, majanduslikust heaolust, massikommunikatsiooni struktuurist, riigi suurusest ja traditsioonilisest elulaadist. Ajakirjandusvabaduse tähendus sõltub ka ühiskonna eneseteadvusest, aja jooksul
annaabi.ee 
