Elust Kui Maria sai 12-aastaseks, kolis perekond Rooma. Vanemate soovil pidi Mariast saama õpetaja. Maria seevastu huvitus matemaatikast ning otsustas saada inseneriks. Aastal 1890 lõpetas ta Roomas noormeestele mõeldud loodusteadusliku kallakuga tehnikakooli. Õpingute käigus tekkis Marial huvi bioloogia vastu ning ta otsustas õppida arstiks. ... Aastal 1892 võeti ta vastu Rooma ülikooli meditsiiniteaduskonda. 1896. aastal kaitses doktoritööd teemal "Tagakiusamismaania uurimine kliinilisest aspektist" ning temast sai esimene naine, kes lõpetas Rooma ülikooli arstina. Hiljem täiendas ta end ka pedagoogika alal. ... Samal 1896. aastal valiti Maria Montessori Itaalia naisliikumise esindajaks Berliinis toimuvale feministide kongressile, kus ta võitles töötavate naiste õiguste eest.
Krgemas astmes e.quadriviumis aga aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat ja muusikat. 3. Kuidas oli korraldatud ppet keskaegsetes likoolides, mida seal piti? (ehk: mis teaduskondades piti, kus saadi aluspet, mis keeles ja kuidas piti s.t. loengud ja dispuudid; lk 76) Keskaja likool oli jagatud nelja allksusesse ehk teaduskonda. Aluspet anti nn vabade kunstide teaduskonnas, mis oli htlasi kige suurem. Alles seejrel tohtisid lipilased minna teoloogia-, igus- ja meditsiiniteaduskonda. Prast aluspetuse lbimist vis omandada bakalaureusekraadi. See on esimene ja htlasi kige madalam akadeemiline kraad, mida likoolis oli vimalik saada. Palju suurema kaaluga olid aga magistri- ja doktorikraad. Viimane on kige krgem teaduskraad, mida oli vimalik omandada. Aga juba likoolis saadud magistrikraad andis iguse likoolis petada ning saada selle eest palka.likooli eesotsas oli rektor, teaduskondi juhtisid dekaanid. Erinevalt
Katedraali- või toomkoolide baasil moodustusid muutusid esimesed ülikoolid Bolognas, Pariisis Osepordis. Keskaja ülikool kirjutas endast kutseühingut ehk tsunfti, mis ühendas kõiki sama linna õppejõude ja üliõpilasi. Ülikoolid rajati alati linnadesse. Keskaja ülikool oli jagatud nelja allüksusesse ehk teaduskonda Alusõpet tunti nn vabade kunstide teaduskonnas, mis oli ühtlasi kõige suurem. Alles seejärel tohtisid üliõpilased minna Õigus ja meditsiiniteaduskonda. Ülikooli tähtsus ületas selgelt üle linna piirid 13 sajandit suured ülikoolid Pariisis, Bolognas ja Oxpordis võtsid üliõpilasi vastu kogu Euroopast ning seal omandatud magistri või Doktorikraad andis õiguse igal pool õpetada. Varakeskajal olid tähtsust haridus ja teaduskeskused kloostris. Kõrgajal tulid aga asemele ülikoolid. Sealne õpetus vastandus paljus kloostrikool meetoditele ja vaimusele. Munkadele oli kombeks Üksinduses pühi tekste lugeda ning nende üle
mis väljendub ka Giorgio Armani stiilitunnetuses. Giorgio vanaisa valmistas linnateatri rahvale 19.sajandi stiilis parukaid ning Giorgiole meeldis vanaisaga teatris kaasas käia. Giorgio arvates olid vanaisa tehtud parukad võltsid ja koledad. See lõi aluse vaimsele protsessile, mille baaasil kujundab ta aastaid hiljem välja oma stiili. Alguses tahtis ta saada arstiks ja astus Bologna ülikooli meditsiiniteaduskonda. Pärast kahe kursuse läbimist võeti ta sõjaväeteenistusse, mille jooksul töötas sõjaväehaiglas, sealsed nähtud koledused veendsid teda, et meditsiinikarjäär pole tema jaoks ning ta loobus meditsiiiniõpingustest. Esialgu sai ta tööd Milano kaubamaja La Rinascente reklaamiosakonda vaateakende kujundajana. Peagi sai temast Milano suure kaubamaja heaks töötavate arhitektide asssistent
Surres oli Che ainult 39-aastane. 1 Sünnist surmani Che Guevara (tegelik nimi Ernesto Rafael Guevara de la Serna; 14. juuni 1928 Rosario 9. oktoober 1967 Vallegrande lähedal Boliivias) oli revolutsionäär Ladina-Ameerikas. Ta sündis Argentiinas Rosarios. Ta oli isa poolt iiri ja ema poolt baski päritolu. 1948 astus ta Buenos Airese meditsiiniteaduskonda ja lõpetas selle 1953. Revolutsionäär Guevara oli kaks korda abielus. Esimesest abielust peruulanna Hilda Gadeaga oli tal tütar, teisest kuubalanna Aleida Marchiga veel neli last. Arstitudeng Guevarast sai marksist 1951. aastal pärast sõbra Alberto Granadoga tehtud mootorrattareisi läbi Lõuna-Ameerika. Nähes suurt vaesust Ladina-Ameerika riikides, leidis ta, et ainus lahendus peitub revolutsioonis. 1953. aastal läks ta Guatemaalasse, kus liitus presidendi Jacobo Arbenzi
Vanemate soovisid, et Mariast saaks õpetaja. Maria keeldus sellest kuna teda huvitas matemaatika ja ta tahtis inseneriks saada. Maria alustas õpinguid noormeestele mõelud tehnikakoolis. Õpingute käigus tekkis Marial huvi bioloogia vastu ning ta otsustas õppida arstiks. Tol ajal aga polnud naistel võimalik meditsiini õppida, ammugi mitte arstina tööd saada. Selle peale alustas Maria võitlust ühiskonnas valitsevate hoiakute vastu. Maria võeti siiski vastu Rooma Ülikooli meditsiiniteaduskonda. Ta oli esimene naine, kes võti sellesse teaduskonda vastu. Õpingud olid väga rasked, eriti veel soolise erinevuse tõttu, hoolimata sellest oli Maria väga edukas ja sai õpingute ajal mitu eristipendiumi. Maria isa oli tütre elukutse valiku vastu, aga ema ttoetas tütart täielikult. Maria Montessori oli esimene naine, kes lõpetas Rooma Ülikooli 1896.aastal kirurgina. Peale ülikooli oli Maria elu aktiivne. 1896. aastal valiti ta Itaalia naisliikumiste esindajaks Berliini
annaabi.ee 
