Sarnaselt mobiilidega kiirgavad ka mikrolaineahjud, raadiosaatjad, telerid ja arvutiekraanid. «Meie oleme testinud inimaju käitumist mobiiltelefoniga lähedasel sagedusel töötavat generaatorit peale lähedale asetades ja saame öelda, et muutused on olemas. Soomes on kontrollitud valkude reageerimist elektromagnetlainetele. Neistki testidest on selgunud, et kiirgus mõjutab stressivalke. Samas ei saa ju öelda, et seesugune mõju oleks igal juhul halb.» Stockholmi Karolinska meditsiiniinstituudi professorid Maria Feychting ja Anders Ahlbom väidavad, et vähemalt kümne aasta jooksul mobiiltelefoniga rääkinud inimesel on kaks korda suurem risk healoomulisse kõrvakasvajasse haigestuda. Tõenäosus vähki haigestuda on seotud ainult selle poolega, kus telefoni tavaliselt hoitakse. Alla kümne aasta mobiiltelefoniga rääkinud inimeste seas riskifaktori tõusu ei avastatud. Uuringus osales 150 healoomulise kuulmisnärvikasvajaga inimest ja 600 inimest, kellel seda pole.
suuremad kui 7-8 mg/kg/päevas või 500-600 mg/päevas ehk umbes viis tassi kohvi. Laste puhul ei tohiks kofeiinikogus ületada 2,5 mg/kg ja noorukite puhul on piiriks 100 mg päevas. Valdav osa Eesti poodides müüdavatest energiajookidest sisaldavad kofeiini 32 mg/100 ml kohta. Kofeiin kui keha puhastaja Kofeiini peetakse üldiselt aineks, mis viib organismist vedelikku välja. Samas on USA Riikliku Teaduste Akadeemia meditsiiniinstituudi uurimus kindlaks teinud, et kofeiini ja alkoholi sisaldavad joogid viivad küll vett organismist välja, kuid selle mõju on lühiajaline. Seega kofeiinil võib olla lühiajaline (3-5 päeva kestev) organismist vett väljutav efekt, kuid seda ainult inimeste puhul, kes tavaliselt kofeiini sisaldavaid jooke ei tarbi. Kofeiini sisaldavatel jookidel ei ole vedelikku väljaviivat efekti, kui inimene tarbib kofeiini regulaarselt (nt joob kohvi). Juba tarbitud vedelik ise tasakaalustab
läheduses kokaiini, heroiini, speedi, extacy või kanepiga kaubitseda. Kusjuures tavaliselt on lubatud koguni reklaamida üht kõige ohtlikumat (rekordiline arv surmajuhtumeid) narkootilist ainet - tubakat. Ma ei tea kahjuks Eesti statistikat, aga USAs raporteeriti 1995 a. ligikaudu 405 000 tubakaga seostatavast surmajuhtumist. Samade andmete järgi sureb igal aastal USAs ca 125 000 inimest alkoholi (liig)tarvitamise pärast. Ka laialt kasutust leidev aspiriin tapab Harvardi Meditsiiniinstituudi (Harvard Medical School) uurija Lester Grinspooni andmetel ca 2000 ameeriklast aastas, kanepi puhul ei ole aga dokumenteeritud ühtegi surmajuhtumit mitte kunagi. Küll aga on arvukalt teaduslikke tõendeid raviefektide kohta umbes sadakonna erineva haiguse puhul. MARIHUAANA KUI RAVIM : Aastatel 1840 kuni 1900 publitseerisid Ameerika ja Euroopa ajakirjad rohkem kui sada artiklit Cannabis Indica nimelise rohu (praegu tuntud kui marihuaana terapeutiliste väärtuste kohta
· Teine teadlastegrupp teostas sarnase uuringu Marylandis. Nemad võrdlesid ajukasvajaga haigeid samas haiglas viibivate teiste haigetega, kes ei põdenud kasvajalisi haigusi. Jällegi ei leitud seost ajukasvaja ja mobiiltelefoni kasutamise vahel. Seda ka inimestel, kes kasutasid telefoni üsna aktiivselt - tund või rohkem päevas vähemalt viie aasta jooksul (Mobiilne hullus 2006). Stockholmi Karolinska meditsiiniinstituudi professorid Maria Feychting ja Anders Ahlbom 1 koostasid uuringu, näitamaks et mobiiltelefonid tekitavad kõrvavähki. Uuringus osales 150 healoomulise kuulmisnärvikasvajaga inimest ja 600 inimest, kellel seda pole. Uuring näitas, et kasvaja oht kasvas ligi kaks korda, kui patsient alustas mobiiltelefoni kasutamist vähemalt kümme aastat enne kasvaja diagnoosimist. Kui võeti arvesse ainult seda näopoolt, kus telefoni tavaliselt
mäletamisega tegelevast ajupiirkonnast kustutab jäädavalt traumaatilised mälestused. Uurijate aruanne sellest, kuidas molekulaarsete vahenditega närilistel hirmsaid mälestusi kustutada, ilmub sel nädalal ajakirjas Science Express. ,,Traumaatiline sündmus tekitab ajus hirmsa mälestuse, mis võib püsima jääda terveks eluks ja kahandada inimese elukvaliteeti märkimisväärselt," kinnitab Johns Hopkinsi ülikooli meditsiiniteaduskonna juhataja ning Howard Hughesi meditsiiniinstituudi uurija professor Richard L. Huganir. ,,Meie tulemus, mis selles protsessis osalevaid molekulaarseid ja rakulisi mehhanisme kirjeldab, tõstatab samade mehhanismide ravimitega manipuleerimise võimaluse, mis võiks aidata kinnistada käitumisteraapiaga saavutatut selliste haiguste ravis nagu posttraumaatiline stressihäire." Nn võõrutustreeningu ümber konstrueeritud käitumisteraapia on loomamudelites osutunud
annaabi.ee 
