Keskendumisvõime paraneb enesedistsipliini harjutamise teel. Lihtsustades, sellel on kaks peamist osa: – hoia tähelepanu käsiloleval – ja tähelepanu hajumisel too see tagasi. Ja nii uuuesti ja uuesti, kuni sellest kujuneb harjumus, mõtteviis. Harjumuseks kujunemisel on suur abi igapäevasel meditatsioonil, mille peamiseks osaks on tähelepanu juhtimine. Mõned konkreetsed soovitused: 1. Väärtusta tähelepanelikkust. Lood oma isiklikku reaalsust läbi selle, millele Sa tähelepanu viid. Kui märkad rohkem, on Sul elu rikkam. 2. Ole praeguses hetkes kohal. Kui Su mõtted tegelevad pidevalt tulevaga või möödunuga, jääb praegune hetk Su tähelepanust ilma, ja libiseb mööda ilma, et Sa seda tõeliselt kogeksid. Elu toimub praegu. 3. Ole teadlikult tähelepanelik
mõtetest tühi. 6) Dharana: Keskendumine. · Kogu oma tähelepanu tuleks pöörata tegevusele, mis on hetkel käsil. Näiteks kui teha joogaharjutusi, ei tohiks mõelda millelegi muule, vaid teha sega kogu hingega. 7) Dhyana: Meditatsioon. See soodustab aktiivse meelerahu saavutamist. Meditatsioon on absoluutne selle ajal sulavad meeled ühte. · Mediteerimine aitab igapäevaelus tõhusalt vähendada ärevust ja stressi. Meditatsioonil on lisaks ka tähelepanuväärne raviv mõju füüsisele. Ka ainult mõned minutid päevas võivad parandada toimetulekut igapäevase eluga ning samas tõsta ka teadlikkust oma sisemisest minast. 8) Samadhi: See on jooga põhieesmärgile, eneseteostusele viiv ülima teadvuse seisund. See kujutab endast täielikku süüvimist, mis saab alguse jooga seitsmendast osast. Meeli keskendatakse nii
mõistvam kaasinimeste ja looduse vastu, kuna ta arendab inimeses arusaamist kõige ümbritseva ühtsusest ja vastastikkusest sõltuvusest, ning seeläbi teadvustatakse endale, mida tähendab olla inimene. Suurenenud tundlikkuse ja teadlikkusega suudame endast paremini aru saada ja enesega leppida. Esmakordselt tunnetatakse tõeliselt elu mõistatuslikku väärtust. 4 Meditatsioon erinevates religioonides Ammustest aegadest on meditatsioonil olnud tähtis roll 'suurtes vaimutraditsioonides'. Selle terminiga märgitakse neid ajale vastu pidanud usu-, rituaali- ja praktikasüsteeme, mis on põhjalikult mõjutanud tsivilisatsiooni ja seda, millistena inimesed näevad iseennast ja oma elusid. Suur osa maailmas loodud muusikast, maalikunstist, arhitektuurist, skulptuurist, kirjandusest ja filosoofiatest on nendest inspiratsiooni ammutanud. Meditatsioon on aidanud inimmõistusel jõuda lähemale arusaamisele iseenese
teisi, kes ekslevad Sansaaras. · Buddhasid on miljoneid ja miljardeid, neid on varem olnud, on tulevikus ja on praegu. · Maitreja - Tulevikust tulnud Bodishattva. · Tühjuse sümbol - O - Tähitab ka isetust. Ütleb, et kõik maailmas olemasolevad asjad on tühjad ja seetõttu ei vääri ihaldamist. · Levik: Nepaal, Bhutan, Hiina, Tiibet, Mongoolia, Burjaatla, Tuva, Jaapan, Korea. ZenBudism - Mahajaana alaliik · Põhirõhk on meditatsioonil ja vaimsetel harjutustel. · Segu Hiina taoismist ja budismist. · Rõhk on vaikimisel ja eesmärk on saavutada meelerahu. · Väga suur roll on Sensei (õpetaja) ja õpilase suhtlemisel. · "Inimene peab jõudma tõeni ise ja tõe peab ta leidma iseenda seest." Tantrabudism - Mahajaana alaliik · Eesmärgiks on selles elus täiuslikuseni jõuda. · Tuleb tagada edu isiklike ambitsioonide saavutamisel. · Tähtis õpilase ja õpetaja suhe, aga see on salajane. Budism Eestis
Osa inimesi paneb selle kõrgele, osa nina ette või ka madalamale. See on iga inimese jaoks erinev. Seega pole kõigi jaoks üht kindlat põhimõtet. Igaüks peaks valima, katsetama ning välja selgitama, mis on parim. See on budistlik lähenemisviis. Mantra on silp, sõna, lause või heli, mida kasutatakse 6 paljudes idamaistes religioossetes praktikates ja vaimsetes tehnikates meditatsioonil teadvusseisundi muutmiseks või suunamiseks, loitsimiseks, nõidumiseks. Tuntuim mantra on budismis "om mani padme hum", mille tähendus on ligikaudselt "tõde (välk) on lootoses", kuid seda on tõlgendatud ka mitmel muul moel(3.). Joonis 2 mantra(sõnana) Mantrana on tuntud on ka silp "om", mida budismis ja hinduismis peetakse pühaks silbiks ning hääldatakse umbes nagu "aoum".
õpetusi.Hinduismis leidub aga mitmeid Jumalaid. Hinduism on veeda usund. Budism ei tunnista veedade jumalikku päritolu. Budism leiab, et maailm koosneb kannatustest ja budisti eesmärk on end vabastada kannatustest. Hindud aga usuvad 4 eluetappi, kuid budistid seda ei usu. Hinduismis on palju erinevaid viise, kuidas saavutada moksa, kuid budismis pole sellist teed. Nirvanani saab jõuda vaid munk, kuid see sõltub ka sellest, millisesse budismi suunda ta kuulub. Mõlemal usundil on keskne osa meditatsioonil, see aitab puhastada meelt. Hinduismis on perekond tähtsamal kohal, budismis on abiellumine ja lahutamine läbinisti ilmalik. Budismis on palju erinevaid meditatsiooniteooriaid, hinduismis need aga puuduvad. Hinduismis on kastide süsteem, mille kohaselt on olemas suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. Budismis aga kastide süsteem puudub.
annaabi.ee 
