Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi (käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, neerupealised, harknääre, sugunäärmed, kõhunääre, ajuripats) Suguelundkond on vajalik järglaste saamiseks (munandid, munasarjad) 10. Mis toime on valuvaigistitel sünapsi tööle? Mitmed valuvaigistid mõjuvad närviülekandele. Mõju võib ainest olla pidurdav, blokeeriv või stimuleeriv. Need sisaldavad aineid, mis sarnanevad mediaatoritele sünapsides, ja seetõttu organism ülekandeainet enam ise ei sünteesi. Nii vajataksegi aina uusi "asendusaineks" saanud valuvaigistite koguseid.
Üheks oluliseks probleemiks on ristallergia, mis võib esineda näiteks bioloogiliselt lähedaste liikide vahel, nt virsik ja aprikoos. Allergia diagnoosimiseks tehakse küsitlusi ja nahateste. Ükski meetod ei määra 100%-lise kindlusega isiku allergilisuse/mitteallergilisuse. Nahatestideks on: · nahatorketest, mida tehakse IgE-vahendatud allergia korral. Mõõdab nii spetsiifilist IgE-d, mediaatorite vabanemist nuumrakust kui ka koereaktsiooni mediaatoritele · Epikutaan e aplikatsioon e lapitest , mida tehakse aeglast tüüpi ja kombineeritud allergia korral (atoopiline ja kontaktdermatiit) · IgE antikehade määramine vereseerumis RAST, ELISA, CLA - Esineb kvalitatiivne seos testi tulemuse ja kliiniliselt olulise allergia vahel: kõrgem tiiter suurem allergia tõenäosus, ei sõltu ravimitest, naha reaktiivsusest, uuritava seisundist. Omab väiksemat tundlikkust ja spetsiifilisust kui nahatestil. Puuduseks on see, et on kallim, seetõttu
Maohape võib mao liiga kiirel tühjenemisel aga kahjustada duodenumi limaskesta ja põhjustada duodenaalhaavandeid. Püülorust innerveeritakse sümpaatilise närvisüsteemi kaudu, mille kiud tugevdavad püüloruse sulguri kontraktsiooni. Sama teevad ka vaaguse kolinergilised ärritavad kuid. Uitnärvi pidurdavad kiud vahendavad sulguri lõõgastumist. See saab võimalikuks tänu vaaguse pidurdavatelt närvikiududelt vabanevatele mediaatoritele: NO (lämmastikmonooksiid) ja VIP (vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid). Vaaguse või sümpaatikuse kiude omakorda mõjutavad sümpaatilise või parasümaatilise närvisüsteemi poolt peensoolest vabastatavad hormoonid: CCK, GIP, sekretiin. Maost vabanev gastriin soodustab püüloruse kontraktsiooni ja vähendab küümuse üleminekut peensoolde. 7.5 Iiveldust ja oksendamist põhjustavad faktorid. Oksendamine
Üheks oluliseks probleemiks on ristallergia, mis võib esineda näiteks bioloogiliselt lähedaste liikide vahel, nt virsik ja aprikoos. Allergia diagnoosimiseks tehakse küsitlusi ja nahateste. Ükski meetod ei määra 100%-lise kindlusega isiku allergilisuse/mitteallergilisuse. Nahatestideks on: nahatorketest, mida tehakse IgE-vahendatud allergia korral. Mõõdab nii spetsiifilist IgE-d, mediaatorite vabanemist nuumrakust kui ka koereaktsiooni mediaatoritele . Teiseks on Epikutaan- e aplikatsioon- e lapitest , mida tehakse aeglast tüüpi ja kombineeritud allergia korral (atoopiline ja kontaktdermatiit). Nahateste ei saa teha allergia ägenemise, oluliselt kahjustatud naha, teatud ravimite kasutamise korral. Üks test mida tehakse on IgE antikehade määramine vereseerumis. Meetoditeks on RAST, ELISA, CLA. Esineb kvalitatiivne seos testi tulemuse ja kliiniliselt olulise
8. Omandatud immuunsuse efektormehhanismid (mikroorganismi ja antigeeni kahjutuks tegemise ja elimineerimise võimalikud mehhanismid). Vt eelmise küsimuse vastus. 9. Tsütokiinide iseloomustus ja toime põhimõtted. Tsütokiinide tähendus loomuliku ja adaptiivse immuunsuse reaktsioonides, lümfotsüütide kasvu ning diferentseerumise kontrollis. Tsütokiinide iseloomustus ja toime põhimõtted. Tsütokiin on üldnimetus kõigile immuunsüsteemi rakkudevahelistele mediaatoritele. Tsütokiinid on väiksed, umbes 25 kDa valgud, mida sekreteerivad keha mitmed rakud reeglina vastusena aktiveerivale stiimulile. Mõjutatavates rakkudes kutsuvad tsütokiinid spetsiifilise retseptoriga seostudes esile vastuseid. Tsütokiinid võivad toimida autokriinselt või parakriinselt; mõned tsütokiinid on ka endokriinseks toimimiseks piisavalt stabiilsed. Nad esinevad vabal kujul, rakumembraaniga