3 Medalid MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22 medalit, millest kuldmedaleid oli 10, hõbedaid 6 ja pronkmedaleid ka 6. Jamaica oli 13 medaliga teine, vastavalt 7, 4 ja 6. Kolmas enim medaleid saanud riik oli Venemaa 13 medaliga (4-3-6), Kenya jäi neljandaks, kes sai kokku 11 medalit (4-5-2). Lisaks medalitele said kolm paremat sportlast ka rahalised preemiad: esikoht oli väärt 60 tuhat USA dollarit, teine ja kolmas vastavalt 30 ja 20 tuhat USD-d. Teatevõistluses olid preemiasummad: 80, 40 ja 20 tuhat USD-d. Maailmarekordi püstitamise eest maksti 100 000 USD-d. KohtRiik Kokku1. USA 106622 2.Küpros Jaapan Jamaica 011224.-31. 0101
ALFRED NEULAND Eluaastad: 10.10.1895 Valga - 16.11.1966 Tallinn 1 Meie tõstekuulsuse vanemad olid pärit Liivimaa kubermangust. Alfred nägi ilmavalgust Valgas 10.oktoobril(vkj.28.sept) 1895.a. Kirikuraamatusse kanti Karl-Alfred Meiland (valga Peetri Luteriusu kirikuraamatu kanne nr.35) 1914.a. aseb ta ise kirjutada oma perekonnanime saksapäraselt Neuland. Nii ise järjekindlalt kirjutades ja võistlusprotokollidesse, medalitele, diplomitele nime kandes jäigi Rahvusvahelise Tõsteliidu raamatusse Alfred Neuland ja seda tänapäevani. Neilandite perekond kolis peale Alfredi sündi Riiga. Isa sai katlakütja koha lauavabrikus, ema pesi sakste pesu. Kuidas ta aga sportima hakkas kirjuta oma jutustuses "Eesti Spordilehes" (nr.46 1926.a.) Vend Voldemar, kes oli vanem ja tegelenud veidi selle alaga leidis tõstekangi millel omi võimeid proovides rebis ühe käega 2 puuda.
seitsmevõistluses : Kaie Kand kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3. Medalid. MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22 medalit, millest kuldmedaleid oli 10, hõbedaid 6 ja pronkmedaleid ka 6. Jamaica oli 13 medaliga teine, vastavalt 7, 4 ja 6. Kolmas enim medaleid saanud riik oli Venemaa 13 medaliga (4-3-6), Kenya jäi neljandaks, kes sai kokku 11 medalit (4-5-2). Lisaks medalitele said kolm paremat sportlast ka rahalised preemiad: esikoht oli väärt 60 tuhat USA dollarit, teine ja kolmas vastavalt 30 ja 20 tuhat USD-d. Teatevõistluses olid preemiasummad: 80, 40 ja 20 tuhat USD-d. Maailmarekordi püstitamise eest maksti 100 000 USD-d. 2 Koht Riik Kokku 1. USA 10 6 6 22 2. Jamaica 7 4 2 13 3
on alates 1908. a-st peetud olümpiamängude võistlustulemuste kohta mitteametlikult riikidevahelist punktiarvestust. ROK ei ole seda heaks kiitnud, kuid üldsus otsustab punktiarvestusele siiski suurt tähelepanu ning otsustab selle järgi riigi sporditaseme üle. Riikidevahelist punktiarvestust on peetud mitme süsteemi järgi. Algul võeti arvesse ainult 3 esimest kohta. Ühe süsteemi kohaselt andis kuldmedal3 punkti, hõbemedal 2 punkti ja pronksmedal 1 punkti, teise süsteemi järgi oli medalitele vastav punktide arv 5,3 ja 1. alates 1924. a. mängudest on arvestatud kuut esimest kohta ( võistkondlikel aladel võetakse arvesse ainult üks medal, ka siis, kui medal antakse igale võistkonnaliikmele). Ühe süsteemi järgi annab esikoht 7, teine 5, kolmas 4, neljas 3 ja viies 2 punkti ning kuues koht 1 punkt. Teise süsteemi järgi on punktide arv vastavalt 10, 5, 4, 3, 2 ja 1. rohkem on rakendatud esimest süsteemi. Kohtade jagamise puhul saab kumbki sportlane
Eesti laskuritel ei olnud enam poliitilisi takistusi osalemiseks rahvusvahelistel suurvoistlustel oma rahvuslipu all. Esimesed suurvoistlused olid ohkrelvade 1992. aasta Euroopa meistrivoistlused Budapestis, kus Inna Rose, Gera Pavlov ning Reijo Virolainen olid medalitele usna lahedal. Peagi aga hakkasid uha rohkem moju avaldama riigi turumajandusele uleminekuga kaasnevad tegurid. 8 Tallinnas lopetasid tegevuse Tselluloosi lasketiir ning Dunamo lasketiir Koplis, sest ei
Eestlasi võttis osa 12 ja kõik nad võistlesid Venemaa lipu all. Edukaim oli Martin Klein,kes võistles kreeka-rooma maadluses. Tema ajalooline heitlus Stockholmi olümpial soomlase Alfred Asikaineni vastu kestis 11 tundi ja 40 minutit ning lõppes eestlase võiduga. Lõppkokkuvõttes sai ta 2. koha. Sõudmises ühepaadiga sai Hugo Maksimilian Kuusik 3-4 koha. VII suveolümpiamängud, Antverpen 1920. Eesti lipu all võistles 14 sportlast. Koju toodi 3 medalit, lisaks medalitele olid tublid veel: Aleksander Klumberg- odavise 5. koht, Harald Tammer- kuulitõuge 6. koht ja Karl Kõiv tõstmine 6. koht VIII suveolümpiamängud, Pariis 1924 Eesti olümpiadelegatsiooni koosseisus võistles 47 sportlast. Seekordsed olümpiamängud olid meile rikkad medalisaju poolest. Hästi esinesid spordiareenil veel: Albert Kusnets sai 4. koha Kreeka-rooma maadluses. Gustav Ernesaks ja Eduard Vanaaseme said mõlemad 6. koha tõstmises.
annaabi.ee 
