Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud Mare Pedanik (Reinberg) - 39, sh. 21 kuld-, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Enim meistritiitleid on Reet Valgmaal - 30 (medaleid kokku 34). Meestest on enim medaleid võitnud juba meie juurest lahkunud Jaak Nuuter - 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit. NSV Liidu meistriks täiskasvanute seas on tulnud Reet Valgmaa (pildil) naispaarismängus koos Liidia Markovaga (Leningrad). Paarismängus on medalile tulnud ka Riina Valgmaa. Üleliidulistel noorte meistrivõistlustel on Reet Valgmaa saavutanud kaks meistritiitlit nii üksik- kui ka paarismängus, Riina Valgmaal on kaks tiitlit paarismängust ja üks hõbemedal üksikmängus. Noormeestest on NSVL-i noortemeistriks tulnud Henri Aljand, paarismängus on korra medalile tulnud ka Tiit Vapper. Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud Mare Pedanik (Reinberg) - 39, sh. 21 kuld-, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit.
Järges Olümpiamedal 1992, pronksmedal 4 x 5 km. 1993 aastal Faluni Maailmameistrivõistlustel, võitis ta veel kaks hõbemedalit (30 km, 4 x 5 km). 1995 aastal FISi maailmameistrivõislustel, võitis ta veel ühe hõbemedali (30 km) ja pronksi (5 km).Di Centa tuli ka Itaalia meistriks aastateli1985, 1989 ja1991. Di Centa tundus olevat "igavene teine", kuid see muutus järsult 1994 aasta taliolümpiamängudel Lillehammeris, kus ta sõitis end medalile kõigis kavas olnud murdmaadistantsidel: kaks kulda, kaks hõbe- ja üks pronksmedal. Aastal 1996 oli ta esimene Itaalia murdmaasuusataja kes sai Holmenkolleni medali. Oma viimase medali sai ta 1998 aasta Taliolümpiamängudel 4 x 5 km distantsil. Pärast sportlaskarjääri lõppu, töötas Di Centa Itaalia televisiooni heaks ja sai Itaalia rahvusvahelise olümpiakommitee liikmeks. Di Centa oli ka esimene Itaalia naine, kes ronis Mount Everesti tippu aastal 2003
kolmes vanuseklassis. Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud Mare Pedanik 39, sh. 21 kuld-, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Enim meistritiitleid on Reet Valgmaal 30 (medaleid kokku 34). Meestest on enim medaleid võitnud juba meie juurest lahkunud Jaak Nuuter 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit. NSV Liidu meistriks täiskasvanute seas on tulnud Reet Valgmaa naispaarismängus koos Liidia Markovaga. Paarismängus on medalile tulnud ka Riina Valgmaa. Üleliidulistel noorte meistrivõistlustel on Reet Valgmaa saavutanud kaks meistritiitlit nii üksik- kui ka paarismängus, Riina Valgmaal on kaks tiitlit paarismängust ja üks hõbemedal üksikmängus. Noormeestest on NSVL-i noortemeistriks tulnud Henry Aljand, paarismängus on korra medalile tulnud ka Tiit Vapper. NSVL-i koondisse kuulunud Reet Valgmaa mängis Inglismaa vastu. Noortest on olnud NSV Liidu koondise kandidaadid Tiit Vapper, Mare Reinberg ,
Andrease geograafiaõpetaja ja üks suusasuunaja oli su igirivaal Estil. Kas temaga nõu pidasite? Kohtusime küll, kui seal käisin, aga rääkisime rohkem endi käekäigust. Andrease kohta ütles Estil, et treeneritele meeldib tema oskus trennis kaasa mõelda ja targalt tegutseda. Anette õpib teist aastat Soomes, Sotkamo kooli spordiklassis ja treenib Vuokatti spordiakadeemias. Kõik klapib? Tingimused on head, Anettele meeldib. Koolil on kõrge tase. Sotsis tulid vilistlastest medalile Kerttu ja Iivo Niskanen, Krista Lähteenmäki ja lumelaudur Enni Rukajärvi. Soome keele sai Anette suhu Sotkamos, esialgu ei saanud ta jutust suurt aru. Suusas areneb ta rahulikult, suuremate hüpeteta Kuidas sul koolis hinded olid ja kuidas on nüüd lastel? No mul võinuks ilusamad hinded olla. Matemaatika ja füüsika läksid hästi, keeled kehvemini. Lastest läheb mõnel paremini, mõnel vahel mitte. Andreas oli nats kõvema peaga, kui on nooremad
märtsil kell 00.20. Pidulik vastuvõtt toimus lennujaama vanas reisiterminalis. 11 Kokkuvõte Kokkuvõtteks saab öelda, et Kristiina näitas Eestit väga heas valguses ning tõi Eestile suure au. Terve Eesti oli selle üle uhke, et Kristiina hõbeda sai. Teistel suusatajatel oleks ka võinud paremini minna, ning oleks võinud olla veel mõni medal. Vancouveri olümpia suusatamise osa võib pidada eestlaste jaoks hästi õnnestunuks. (Karikatuur medalile, mida ei tulnud) 12 Kasutatud kirjandus Ajaleht Postimees 13
Esimeseks meistriks tuli Barcelona. Alustanutest kolm Real Madrid, Barcelona ja Bilbao Athletic pole kunagi kõrgliigast välja langenud. Esimene turniir Antverpeni olümpial 1920 tõi Hispaania koondisele hõbemedali, kuid seda imelikul kombel. Hispaania kaotas veerandfinaalis Belgiale 1:3, kuid võitis lohutusturniiri ja pidanuks saama 5. koha. Kuid finaalis 0:2 Belgiale kaotanud Tsehhoslovakkia protestis ja meeskond diskvalifitseeriti. Korraldati lisaturniir kahele medalile, kuid üks poolfinalist, Prantsusmaa, oli koju sõitnud. Hispaania alistas teise poolfinalisti Hollandi 3:1 ja sai hõbeda, Holland pronksi. Hispaania rahvuskoondis võitis esimese MM-tiitli 2010.aastal. Enamik El Roja (Hispaania koondise hüüdnimi) liikmeid mängib Madridi Realis ja FC Barcelonas. Euroopa klubijalgpallis pole edukamat meeskonda kui Real Madrid. Kui meistrite karikasari 1955. aastal käima lükati, võitis Real viis esimest karikat. Rekord on ka Reali üheksa võitu kokku
juuni Sevilla, Hispaania) · 2005 68.61 (Eesti rekord; 24. aprill San Diego) · · 2005 70.10 (Eesti rekord; 28. aprill San Diego) · 2006 72.30 (Eesti rekord; 4. september Helsingborg) · 2006 73.38 (Eesti rekord; kõigi aegade 3. tulemus; 4. september Helsingborg) 6.5 Osaka kergejõustiku MM 2007 Kergejõustiku MMil Osakas oli meeste kettaheites Gerd Kanter teistest peajagu üle ja võitis kolmanda vooru tulemusega 68.94 kulla. Lisaks kaelasolevale kuldsele medalile rõõmustas Gerti ka teadmine, et lõpuks ometi on ta Virgilijus Aleknat, siiani oma suurimat konkurenti, edestanud. Kultuuriminister Laine Jänes tegi ettepaneku premeerida Gerd Kanterit maailmameistritiitli eest 300 000 krooniga, tema treenerit Vesteinn Hafsteinssoni 150 000 krooniga. Rahvusvaheline Kergejõustikuföderatsioon IAAF premeerib Gerd Kanterit tiitli eest 60 000 USD ehk 690 000 krooniga- selline on Osaka MMil ametlik võiduraha kõikidele kullaomanikele.
järgmise kõrguse alistamine tähendanuks Eesti rekordi parandamist kahe sentimeetriga. Mihkel Kukk, odaviske 21. Huvitav fakt Mihkel Kuke hooaja tippmark oli enne olümpiat tugevam kui odaviskes hõbeda võitnud Ainars Kovalsil. Paraku ei suutnud esimest korda tiitlivõistlusel osalev Kukk oludega kohaneda ning leppis kesise tulemusega. Ehk oli see tema kooliraha. Martin Padar, judo teine ring. Soodne loos andis Eesti ainsale judokale hea võimaluse maadelda ennast kõrgele kohale, isegi medalile. Paraku tabas Padarit varasemastki tuttav ebastabiilsus korralikule avamatsile järgnes passiivsusest pakatav teine kohtumine ning langemine. Tanel Kangert, jalgratta grupisõidu 69. Tegelikult tuleb Kangertit tänada, et ta üldse soostus olümpial Eesti koondist esindama. 21-aastase ratturi tegelik tase pole veel nii kõrge ning osalejate nimekirja sattus ta vaid tänu Rene Mandri kevadisele kukkumisele ja vigastusele. Tulevikumees on ta aga kindlasti. Moonika Aava, odaviske 26
" Seletasin siis, et käisin poksitreeningul ja eile olid võistlused. Ta kuulas mind ära ja sõnas: "Ära enam poksi!" Olin õppemaksust vabastatud ja pidin sõna kuulama, muidu oleksin pidanud õpingud katkestama. Ta jooksis 10. juulil 1935. aastal Eesti kiirjooksu rekordi, see oli 10,9 sek (100m). 21.07.1921 · Georg Gilde Gilde oli üks kiiremaid eestlasi. Mees, kes ainsana suutis nii 100 kui ka 200 m jooksus jõuda N Liidu meistrivõistlustel (1947) medalile. Tuli teatejooksus suure maa meistriks ja suutis korrata Ruudi Toomsalu 1930. aastatel püstitatud Eesti rekordeid, 10,7 ja 21,9. Toomsalu oli ka 19 korda Eesti meistriks tulnud Gilde treener. Pihkvas sündinud ja Narvas lapsepõlve veetnud Gilde äratas oma sprinterivõimetega tähelepanu juba noorukieas, tulles 12aastaselt piirilinna meistriks. "Juba lühikese treeningu järel olin Narva linna parim," rääkis Gilde eelmisel kevadel. "Seejärel
annaabi.ee 
