On taimedele toeks ja kaitseb nii mehaanilise vigastuste kui ka kliimategurite eest(taimerakkudel! loomrakkudel on ainult membraanplastiidid ( 3 liiki) kloroplast-sisaldavad klorofülle.Klorofüll reageerib põiekesega. Kloroplastis toimub fotosüntees. (nt porgandil ja kartulil lehed mis mullast väljas on) Kromoplast-Plastiid mis sisaldab kollakat,oranzikat vms värvust, annavad taimedele värvuse Leukoplastid-tärklise varuaine ladestub sinna. Värvusetud.vakuool-mebraaniga ümbritsetud põieke, sisaldab varu-ja jääkaineid,palju vett, suhkruid ja org happeid. Turgor-taime siserõhk( kui see rakus langeb siis vajuvad lehed longu.)
· Rakusisene seedimine pino ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine) · Pinosütoos vedelate ainete liikumine rakku, haaratakse membraan kaasa Fagosütoos tahkete ainete liikumine rakku, haaratakse membraan kaasa · Kudede ümberkujundamiselt moondega arengu korral (kullese saba kadumine) · Emaka taandareng sünnitusjärgselt · Tagavad metabolismi nälgimiselt või dieedil MITOKONDER: übritsetud kahe mebraaniga ; raku jõujaamad ; paljunevad iseseisvalt Poolautonoomiline rakuorganell : paljuneb iseseisvalt Ülesanne : · raku energiaga varustamine · sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukeiinhappeid (RNA) ja ribosome (valgusüntees) · kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumisel, hapiniku osavõtul, eraldub CO2 ja H2O ning vabaneb ernergia TSÜTOSKELETT : valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur · annab rakule kuju ja seob organellid tervikuks
konktreetselt piiritlemata. -) Nt kõik bakterid. * Eukarüoodid ehk päristuumsed neil esinevad membraatsed organellid ja konkreetne piiritletud rakutuum. * Hulk-rakkude kuju on määratletud selle poolt, missugusesse koesse ta kuulub ja mis on tema poolt täidetav ülessanne. * Rakkude suurus on määratud ära rakumembraani pindala ja rakuruumala vahelise suhtega. Eukarüootne rakk * Kõik rakud on ümbritsetud mebraaniga, mis koosneb põhiliselt fosforlipiididest ja valkudest. * Rakumembraani ülessanded: -) Rakumembraan eraldab rakusisekeskkonda väliskeskkonnast ja kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest. -) Läbi rakumembraani toimub aine-, info- ja energiavahetus. -) Ühendab rakke omavahel. * Passiivne transport ained pääsevad rakku sedasi, et rakk ei pea energiat kulutama (nt gaasid, vesi). * Aktiivne transport rakk kasutab ainete rakku pääsemiseks energiat.
sihtkompartmendi membraaniga. Kattevalkude (klatriin, COP) tähtsus. Membraaniga ümbritsetud transportvesiikulid kannavad laadungi ühest kohast teise. Selline transport käib ER-i ja Golgi kompleksi vahel, Golgi kompleksi ja lüsosoomide ning välismembraani vahel. Selle transpordi puhul toimub transportvesiikuli pungumine lähtekompartmendist, selle liikumine mikrotuubulite abil teise kohta ning lõpuks ühinemine sihtkompartmendi mebraaniga. a) konstitutiivne sekretoorne suund läheb endoplasmaatilisest retiikulumist Golgi kompleksi ja sealt raku välispinnale; b) lüsosomaalne suund kus M6P poolt märgistatud valgud suunatakse läbi endosoomi lüsosoomi; c) reguleeritud sekretoorne suund esineb spetsialiseeritud rakkudes, kus on nn. kontrollitud eksotsütoos. Valkudel peavad olema signaaljärjestused, mis määravad nende jõudmise trans-Golgi sekretoorsetesse vesiikulitesse. Transportvesiikulite teket katalüüsivad
lähtekompartmendist ja ühinemine sihtkompartmendi membraaniga. Kattevalkude (klatriin, COP) tähtsus. Membraaniga ümbritsetud transportvesiikulid kannavad laadungi ühest kohast teise. Selline transport käib ER-i ja Golgi kompleksi vahel, Golgi kompleksi ja lüsosoomide ning välismembraani vahel. Selle transpordi puhul toimub transportvesiikuli pungumine lähtekompartmendist, selle liikumine mikrotuubulite abil teise kohta ning lõpuks ühinemine sihtkompartmendi mebraaniga. a) konstitutiivne sekretoorne suund läheb endoplasmaatilisest retiikulumist Golgi kompleksi ja sealt raku välispinnale; b) lüsosomaalne suund kus M6P poolt märgistatud valgud suunatakse läbi endosoomi lüsosoomi; c) reguleeritud sekretoorne suund esineb spetsialiseeritud rakkudes, kus on nn. kontrollitud eksotsütoos. Valkudel peavad olema signaaljärjestused, mis määravad nende jõudmise trans-Golgi sekretoorsetesse vesiikulitesse
toimemehhanismis. Vesikulaartransport - retseptor-vahendatud Membraaniga ümbritsetud transportvesiikulid kannavad laadungi ühest kohast teise. Selline transport käib ER-i ja Golgi kompleksi vahel, Golgi kompleksi ja lüsosoomide ning välismembraani vahel. Selle transpordi puhul toimub transportvesiikuli pungumine lähtekompartmendist, selle liikumine mikrotuubulite abil teise kohta ning lõpuks ühinemine sihtkompartmendi mebraaniga. Toimub membraaniga ümbritsetud organellide vahel; organellide ja väliskeskkonna vahel Sekretoorne e eksotsütoos Endotsütootiline Rab - transporti suunavad spets valgud vesiikulil SNARE - membraani fuseerumisel olulised valgud Botulism - botulotoksiin toimib kui proteaas, lõigates SNARE valkusid neuromuskolaarsetes ühendustes, atsetüülkoliini sisaldavad transport vesiikulid ei saa ühineda rakumembraaniga, erutus ei levi närvilt lihasele 99
kontsentratsioon on kõrge, transporditakse seda rakku Pit transporteri abil, mida sünteesitakse rakus konstitutiivselt. Pi limitatsiooni korral aga indutseeritakse Pst süsteem (ligi 100-kordne aktivatsioon) ja P i viiakse rakku Pst abil. Samas arvatakse, et Pst süsteem toimib basaalsel tasemel ka P i kõrge kontsentratsiooni korral, kuna Pst süsteem kontrollib Pho reguloni negatiivselt. Intaktset Pst süsteemi on vaja Pho reguloni Pi poolsel inhibitsioonil. Pst süsteem koosneb mebraaniga assotsieerunud kompleksist, mille moodustavad 4 valku. Tegemist on ABC transportersüsteemiga, kuhu kuuluvad ka näiteks histidiini ja maltoosi transporterid. 2 valku on transmembraansed, moodustades transpordikanali, ülejäänud 2 sisaldavad ATP-d siduvat motiivi. Pit on ühe-komponendiline transporter, mis on analoogiline LacY-le. 51 Orgaaniliste fosfaatide transportimine rakku E
annaabi.ee 
