peremehe ja siidikanguri pojana • Ta oli Hollandi maalikunstik • Ta töötas kogu elu Delfti linnas • Aastal 1653 läks ta üle katoliku usku ning abiellus • Suri 15. detsembril 1675 Maalid • Temalt on säilinud 35 pilti ja arvatakse, et rohkem ta teha ei jõudnudki. • Tema üks kuulsaimaid maale on "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", mida on kutsutud ka Madalmaade Mona Lisaks. "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" Royal Picture Gallery Mauritshuis, Haag, Holland "Piima kallav teenijatüdruk" Riigimuuseum, Amsterdam "Klaas veini" Gemäld-galerie, Berliin, Saksamaa Loomingu üldine iseloomustus • Arvatakse, et ta õppis Leonard Brameri juures • Algul harrastas ajaloolistel teemal: – Piibel – Mütoloogia (rahvaste müüdid) – Antiikajalugu Loomingu üldine iseloomustus • Hiljem harrastab olustikumaali (inimest igapäevases elu- ja tegevuskeskkonnas kujutav maal)
tundides. 2 Autor: Rembrandt Harmenszoon van Rijn Pealkiri: The Stoning of Saint Stephen Aasta: 1625 Asukoht: Musée des beaux-arts de Lyon, Prantsusmaa Link: http://en.wikipedia.org/wiki/The_Stoning_of_Saint_Stephen 3 Autor: Rembrandt Harmenszoon van Rijn Pealkiri: Andromeda Chained to the Rock Aasta: 1631 Asukoht: The Royal Picture Gallery Mauritshuis, Holland Link: http://en.wikipedia.org/wiki/Andromeda_Chained_to_the_Rock 4 Autor: Rembrandt Harmenszoon van Rijn Pealkiri: Portrait of Jacob de Gheyn (III) Aasta: 1632 Asukoht: Dulwich Picture Gallery, Suurbritannia Link: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Rembrandt_Harmensz_van_Rijn_- _Jacob_III_de_Gheyn_-_Google_Art_Project.jpg 5 Autor: Rembrandt Harmenszoon van Rijn
sai hiljem ka peamine finantsraskuste põhjus. Rembrandti suurest sissetulekust oleks pidama hõlpsasti piisama, kuid ta kulutused kasvasid koos ta sissetulekutega. Ta ostis oksjonitelt kokku erinevaid luksusesemeid ning kunstiteoseid, milledest paljusid kujutas ka oma maalidel. Tegemist oli esimese tööga, mille Rembrandt signeeris oma täisnimega. "Doktor Tulpi anatoomialoeng", 1632 Õli lõuendil 169,5 × 216,5 cm Mauritshuis, Haag Paari tabasid esimesed mured, kui nende poeg Rumbartus 1635. aastal suri ja seda kõigest mõni kuu pärast oma sündi. Samuti suri ka nende 1638. aastal sündinud tütar Cornelia kõigest kolme nädala vanuselt. 1640. aastal sündis neil teine tütar, kellele samuti Cornelia nimeks panid, kuid kes suri, kui oli elanud natuke enam kui ühe kuu vanuseks. Alles nende neljas laps, Titus, kes sündis 1641. aastal, jõudis täiskasvanuikka. Saskia suri 1642
10.kl Maalid ja nende asukohad "Christian II portree" (15141515, Kopenhaagenis Riiklikus Kunstimuuseumis) "Maarja taevaminek" (Washingtonis Rahvusgaleriis) "Maarja lapsega" (Budapesti Kunstimuuseumis) "Kristuse taevaminek" (Londoni erakogus) "Aragoni Katariina portree" (Viini Kunstiajaloolises muuseumis) "Aragoni Katariina Maarja Magdaleena" (Detroidi kunstiinstituudis) "Mehe portree" (Haagis Mauritshuis'is) "Don Diego de Guevara" kaksikmaali tiib - "Madonna lapse ja linnuga" - Berliinis Dahlemi maaligaleriis, parem tiib - "Diego de Guevara portree" - Washingtonis Rahvusgaleriis. "Munga portree" (Metropolitani Muuseumis New Yorgis) Teoseid on ka Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika kogudes. Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Katrin Rüütle 10.kl Veel maale
1627. Õli. Gemäldegalerie, Berlin, Saksamaa. 12 Two Scholars Disputing (Peter and Paul?). 1628 Õli. Victoria Rahvus Galerii, Melbourne, Austraalia. 13 Peter Denying Christ. 1628. Õli. Bridgestone Muuseum, Tokyo, Jaapan 14 Self-Portrait. c. 1629. Õli. Mauritshuis Muuseum, The Hague, Holland. 15 Self-Portrait with Wide-Open Eyes. 1630. Soola - graveering. Rijksmuseum, Amsterdam, Holland. 16 Portrait of Rembrandt's Mother. c. 1630. Õli. Kollektsioon Von Bohlen ja Halbach, Essen. 17 Philosopher Reading. 1631
poseerimas.ta äädvustas hetke kui napoleon tõmbas paavsti käest (pius vii)krooni. Keisri ees põlvitab tema esimene naine, taga seisab marssal murat, loozis ema õdedega. Vermeer tütarlaps pärlkõrvarõngaga(mauritshuis,haag) La basilique du sacre-coeur pseudoromaani stiilis basiilika montmatre'i künkal pariisis. See pühamu on küll ilus, kuid tal puudub kunstiline väärtus, sest stiil ei vasta oma ajastule.sama lugu on ka kaarli kirikuga.
A Lady and Two Gentlemen c. 1659 Oil on canvas, 78 x 68 cm Herzog Anton UlrichMuseum, Braunschweig Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Diana and her Companions 165556 Oil on canvas, 98,5 x 105 cm Mauritshuis, The Hague Vermeer van Delft Click to edit Master text styles Vermeer van Second level Third level Delft Fourth level Fifth level The Geographer c. 1668 Oil on canvas, 53 x 46,6 cm Städelsches Kunstinstitut, Frankfurt Click to edit Master text styles
Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id on avalikes ja erakollektsioonides �le maailma, nagu n�iteks J. Paul Getty Museum, Los Angeles, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; kuninglik maaligalerii Mauritshuis, Haag, Holland; Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Mus�e des Beaux-Arts de Rennes, Rennes, Prantsusmaa. Adriaen Thomasz Key poolt maalitud meeste portreed k�idavad karakterite keerukuse ja s�gavusega. Kunstnik l�i oma ps�hholoogiliselt v�ljendusrikka portreede kontseptsiooni, kus olustiku askeetluse ja fooni neutraalsuse taustal v�ljendub ilmekalt ja r�hutatult eelk�ige maalitava n�gu ja meelelaad. K�esolev teos
elu kõige õnnelikumaks ja teorõõmsamaks ajajärguks. Tol ajal oli ta Amsterdami otsituim meister ja tema ateljeesse koondus rohkearvuliselt õpilasi. Abielu rikkast perekonnast pärineva Saskia van Uylenburghiga kindlustas talle majandusliku sõltumatuse ja ta võis elada tunduvalt suurejoonelisemalt kui mõni teine tema kaasaegne kunstnik. Esimese kuulsuse Amsterdamis tõi Rembrandtile suur grupiportree «Doktor Tulpi anatoomialoeng» (1632, Haag, Mauritshuis). Samal ajal kui Frans Hals Haarlemis Püha Georgi laskuriteroodu liik- meid maalides püüdis murda Madalmaade grupiportree tardunud traditsioone, oli Rembrandt sellest probleemist haaratud Amsterdamis. Püüdes ühendada kujutatavaid inimesi omavahel kindla tegevusega — antud juhul dr. Tulpi seletuste kuulamisega laiba juures — läks Rem- brandt oma taotlustes Halsist veelgi kaugemale. Tema maali kompositsioon on Halsi
annaabi.ee 
