silbilistest värssidest koosnev luuletus, milles asso nantsriim ühendas paarisarvulisi värsse. Nagu araabia luuleski, ei olnud värsside arv luuletuses ette määratud: on väga Iühikesi ja ka üsna pikki romansse. Romansid kuulusid hispaania iidsesse muusikakultuuri: neid lauldi, nende saatel tantsiti rahvapidudel. Pea alati keskendub romanss mingile dramaatilisele olukorrale. Romanssi ilmestab metafooririkkus, egelaste napp ja vihjeline, kuid tabav kõne. Näiteks Iühike romanss "Mauritar Moraima“. Sellal kui mujal Euroopas renessansi ja klassitsismi antiigilembuse .mõjul rahvaluule pea kaheks sajandiks ununes, hakkasid Hispaanias romansse viljelema tuntumad "kuldse ajastu" (XVI—XVII saj) luuletajad. Romanss säilitas oma elulisuse ka tänu sellele, et hispaania klassikaline draama võttis romansi kasutusele ühe oma põhilise värsivormina. Erakordse populaarsuse saavutasid hispaania romansid Euroopa romantismis, Neid mugandasid ja
Leandro, peaminister Jassi Zahharov Truffaldino, kojanarr Aleksander Arder Pantalone, oukondlane, kuninga usaldusalune Rauno Elp Celio, maag, kes soosib kuningat Vaino Puura Fata Morgana, noid, kes soosib Leandrot Heli Veskus Kokatar Mart Laur Printsessid apelsinide sees Linetta Maire Haava Nicoletta Valentina Taluma Ninetta Angelika Mikk Farfarello, saatan Aare Saal Smeraldina, mauritar, Fata Morgana ori Riina Airenne Tseremooniameister Aivar Kaseste Mimansiartistid Toomas Hark, Einar Hillep, Andres Kask, Lars Trunin Clarice koerake Juki-Pedro Dirigent Mihhail Gerts Lavastaja Dmitri Bertman Lavakujundus Igor NeZnoi Kostuumid Tatjana Tulubjeva Valguskunstnik Neeme Joe Koreograaf Edvald Smirnov Rahvusooper Estonia koor Rahvusooper Estonia orkester Viiulisoolo Kristina Kriit Sisu kokkuvote Proloog
pääsevad nad mõlemad põgenema. Pärast mitmeid seiklusi, noored armastajad siiski abielluvad. Tuleb välja, et Nicolette on saratseenide printsess. 40. Olulisemad luulezanrid rüütlilüürikas. Luuleread. Alba- hommikune äratuslaul Serenaad- õhtune laul Sirventees- sõttamineku laul Tentsoon- vaidluslaul Ballaad- tantsulaul Romanss- kaebelaul Pastoraal- karjaselaul, alati sisaldas dialoogi, nendest tekivad esimesed näitemängud. Nt romanss ,,Mauritar Moraima": Olen mauritar Moraima, mauritar sirge ja peen, mu õnnetu väravale tuli üks kristlasest mees. 41. Rüütliromaan, üldine sisu, mõni tuntum teos. Rüütliromaanides räägitakse suguvõsade juurtest, peamine on armastuse teema. Ainest pakkusid muistsed keldi müüdid ja pärimused, mille keskne kuju oli brittide kuningas Artur. See tekib Inglismaal. Annavad aluse paljudele tänapäeva muinasjuttudele. 13
luuletuses ei olnud määratud, siis esineb nii lühikesi kui ka üsna pikki romansse. Romansse on arvukalt loodud Hispaania rahvuskangelasest Cidist ning ajaloo värvikatest seikadest. Need sisaldavad alati mingit dramaatilist olukorda. Romansid on osa hispaania muusikakultuurist: neid lauldi ja nende saatel tantsiti rahvapidudel. Romansid saavutasid suure populaarsuse romantismi ajal, mil neid mugandasid ja jäljendasid paljud euroopa kuulsad luuletajad (Byron, Heine jt). Näiteks: Mauritar Moraima Olen mauritar Moraima, mauritar sirge ja peen, mu õnnetu väravale tuli üks kristlasest mees. Kõlas nii petlikult-vabalt tema araabia keel: "Tee, mauritar, värav lahti, ja Allah käigu su eel!" "Kuidas lahti saan ma teha, kui sind ei tunnegi veel?" "Su onu on siin, maur Mazote seismas on värava ees; lõin ühe kristlase maha, alkald mu taga on teel, mind siinsamas tapetakse, kui sina lahti ei tee." Kui seda ma vaene kuulsin, rüü haarasin kambri sees ja jakki ei leidnud üles,
tehing", on seevastu tugevasti autobiograafiline, taustaks Cervantese enda läbielatu vangipõlve jooksul Alziiris. Tegelaste hulgas on muuseas sõjavang, Hispaania sõdur Saavedra, aus ja tõsine kristlane, kes igatseb taga oma kodumaad. Ent peategelane pole siiski tema, vaid hoopis üks teine sõjavang, kaunis hispaania noormees - kellega moodustab dramaatilise paari niisama kaunis kristlannast (hispaanlannast) naisvang. Noormehesse armub tema perenaine, mauritar; tolle mees ja vangide isand aga kiindub omakorda veetlevasse kristlannasse. Kristlaste äravõlumiseks nõiutakse välja koguni deemonit. 9 Rüütliromaanilikku, n.ö. romantilisse intriigi sekkuvad seejärel ka mõned allegoorilised tegelased ning näidend lõpeb kristlaste õnneliku naasmisega kodumaale Trinitaari ordu munkade kaasabil, nii nagu see oli olnud Cervantese enda elus. "Kaheksast komöödiast" sarnanevad "Alziiri tehinguga" mõneti
annaabi.ee 
