.......................4 Malagassidest üldiselt ......................................................................................................................5 Muusika ........................................................................................................................... .....................5 Vintana horoskoop .........................................................................................................................6 Usk ja matuseriitused ........................................................................................................................6 Malagasside suurimad hõimud................................................................................. 7 Meriinad............................................................................................................ 7 Betsimisarakad .................................................................................................................
IDA-AASIA ETNILISED RELIGIOONID (põhiliselt Hiina, Jaapan) Religioosse elu üldiseloomustus tänapäeval: 1. Valitseb sünkretism väga populaarsed on kõikvõimalikud segud erinevatest filosoofiatest, (eba)uskumustest ja usunditest. 2. Levinud on nn. rahvareligioon. 3. Esivanemate ja ka elusolevate vanemate kultus. N: matuseriitused, kodualtarid. 4. Haritlaskonna religioosne filosoofilisus ( eriti Hiinas). 5. Religioosset elu on mõjutanud kommunistlik periood nii Hiinas kui ka Põhja-Koreas, samuti Jaapani kaotus II maailmasõjas. 6. Kiire sekulariseerumine e. ilmalikustumine. Õpetus yin ja yang-ist: Õpetus on kogu Ida-Aasia filosoofilise mõtlemise keskmeks. yang valge, meesalge, loov, aktiivne, tugev, sümboliseerib taevast;
- Nimeandmisriitus on seotud inimese sünniga. Nime andmisega saab laps inimese seisuse. - Inistsiatsiooniriitused lapsepõlvest täiskasvanuks. Mõnda aega hoitakse lapsi isolatsioonis, nad saavad suguharuvanematelt õpetust hõimutraditsioonide osas. Võib esineda ka nt. hammaste sisselöömist, noasisselõikeid. Tihti esineb ümberlõikamist. - Matuseriitused - Emaks saamise riitused MUINASEESTLASTE USKUMUSED Olid looduslähedased ega moodustanud veel väljakujunenud ja süstematiseeritud usundit. Puudus jumalate süsteem oma peajumala ja teiste vähemtähtsate jumalatega. Vanemuine, Pikker, Uku, Tuuslar jms. on üle võetud teiste rahvaste mütoloogiast 19. sajandil kui oli väga populaarne rahvusromantiline kirjandus. Kristjan Jaak Peterson tõlkis eesti keelde ,,Soome mütoloogia".
Lysippos- pronksimeister Apoxymenos(kaapija)330-320ekr kaabiti õli kehalt maha pikaks venitatud figuurid Seisev Hermes, Herakles ja Lerna hüdra, erinevad kehaehitustüübid Noor atleet võidujooksu stardis(inkrusteeritud silmad) Puhkav poksija Leochares Belvedere Apollon 330eKr (orig. oletatavalt pronks) Halikarnassose mausoleum 355-350eKr Mausoleus- tema nimet tuleb hauakambri mõiste Võitlus Amatsioonidega- relieef friisilt Samotrake Nike 3.saj. Ekr Valgel põhjal lekytosed- matuseriitused Hellenistlik maailm 338eKr Chaironeia lahing Makedoonia valitsejate ja ülikute hauad Verginas 350-400eKr seinamaalid Vergina kuld, hästi säilinud kuld pärjad ja kaela ja peavõrud Apolloni tempel Didymas 4.saj eKr hüpertraaltempel- ilma katuseta dipteel- mitmekordne sambarida??? veidra kujundusega sambabaasid Kapiteelikujundused- kreeka-pärsia pärand Koimee- vana ja uuskreeka vaheline keel(uus testament) Suurlinnad Aleksandria tuletorn- surnutele teed koju
1. Nimeandmisriitus Laps saab inimese seisuse ja võetakse vastu kogukonna liikmeks 2. Initsiatsiooniriitused Lapsepõlvest täiskasvanuks. Mõnda aega hoitakse noored isolatsioonis, saavad suguharu vanematelt õpetust hõimutraditsioonidest Võib esineda ka näiteks hammaste väljalöömist, noa sisselõikeid. Tihti esineb ka ümberlõikamist 3. Matuseriitused 4. Emaks saamine 8 Religioon Vana-Egiptus Pikka aega oli kultuur nn aafrikalik- loodususund U 3000 eKr ühendati Egiptus üheks kuningriigiks. Edaspidises Egiptuse ajaloos eraldatakse kolme perioodi: I. Vana riik Sellest ajast pärit suured püramiidid Gizas- vaaraode matmispaigad Kirjalikke tunnistusi vähe: Püramiiditekstid, mis sisaldavad mitmesuguseid matmisriitusi II. Keskmine riik
rahvas, kelle juurde India misjonärid jõudsid. Keskvõimu toel toimus tiibetlaste pööramine suhteliselt kiiresti ja põhjalikult. Kuid Tiibeti religioon bön ei surnud välja, vaid mitmed böni aspektid imbusid budistlikku õpetusse. 1 Erinevad kloostrikoolkonnad 1 Bön. Enne budistlike misjonäride saabumist oli bönil kaks peamist voolu üks oli preestriusund, mis teenis varaseid Tiibeti kuningaid. (vt järgmine lk) Kuna kuningad olid pühad valitsejad ja nende matuseriitused olid eluliselt tähtsad, oli böni preestrite peamiseks ülesandeks monarhiat toetavate rituaalide järjepidevuse hoidmine. Teine böni vool oli samanistlik usund, mis toetus külakogukondadele. Samaanid olid jumalakartlikud pühitsetud, kes suutsid erinesid üksteisest mitmetes asjades, ent neid ühendas kangelaslik soov tõlkida kogu budistlik kaanon tiibeti keelde. Samuti kujunes kloostrites välja tohutu algupärane budistliku maali, metallikunsti ja arhitektuuri traditsioon.
annaabi.ee 
