Uus lüürika oli lauldav ja kõlas nagu muusika. Selle põhizanrit nimetati kantsooniks ehk lauluks. Vers on kantsooni lihtsustatud ja lühendatud variant. Sirventeesid on laulud mis tahes teemal ning tihti kasutati neis juba tuntud meloodiat, mis tekitas täiendava parodeeriva ja koomilise efekti. Lüüriline armastus kujutab endast keerulist rituaali, selle erinevad hetked ja meeleolud kajastuvad eri zanrites. Alba on koiduaegne laul, mis ülistab daami päeva algul. Itk on matuselaul kõrge senjööri või Kauni Daami surma puhul. Pastoraal on armunute laul. Ballaad on tantsulaul. Tensoon on vaidlus, mida kahe poeedi vahel ka tegelikult ette tuli, kusjuures mõnikord oli üks neist ainult luuletava kujutluses. Põhiliselt vaieldi armastuse ja sõja poeesia üle, arutleti, millise stiili luuletaja peaks valima, kas lihtsa või keeruka. Luuletaja Bertran de Born oli elulookirjutajate sõnul hästikasvatatud ja
olla aadlikud, piiskopid, kaupmehed, käsitöölised. 9.Nimeta tähtsamad keskaegsed luulevormid. Alba – hommikulaul, milles kujutatakse armastajate lahkumist pärast salajast öist kohtumist; hommikune äratuslaul või daami ülistamine päeva algul. Ballaad – algselt keskaegne tantsu- ja ringmängulaul (tänapäeval traagilis- müstilise süžee ja sünge häälestusega jutustav luuletus) Itk – nutu-, leina- või kaebelaul, matuselaul süserääni või Kauni Daami surma puhul Kantsoon – laul, keskaegse luule põhižanr, enamasti 3–7-salmiline refrääniga armastuslaul Lee – lühike jutustav või lüüriline luuletus 12.–13. saj prantsuse ja inglise kurtuaasses kirjanduses, kanti ette lauluna; süžeed enamasti bretooni (keldi) legendidest (nt kuningas Arturi ja Tristani-Isolde lood); nt Marie de France “Kuslapuu”. Pastoraal (ka pastoreel, pastorell) – karjaselaul, rüütli idüll karjusneiuga;
-idamaad). Rüütlite vaim, väärikus, vaimne sõltumatus. Trubaduuride luule riimi kasutuselevõtt. "Trubaduurid leidsid uued inspiratsiooniallikad, nad ülistasid armastust ja sõda..." -Puskin Trubaduurid jätsid sõja rüütliromaanidele ja keskendusid armastusele. Uus lüürika lauldav. Laulmine jäeti zonglööride hooleks. Kantsoon ehk laul. Vers- kantsooni lühendatud variant. Sirventees- laul mis tahes teemal. Ballaad- tantsulaul. Alba- koiduaegne laul. Itk- matuselaul. Pastoraal- labakarjuste maski taha varjatud armunute laul. Tensoon- vaidlus kahe poeedi vahel. Minnesingerid Saksamaal. Kuulsaim Walther von der Vogelveider(1170-1230). Tema tuntuim laul "Palästinalied"(1228), mis on vanim minnesang. Minnegespräch intiimne jutuajamine poeedi ja tema daami vahel. Rüütliromaan Nn uue aja eepos. 12. sajandi keskel kirutati romaane värsivormis. Romaan -viitab algallikatele. Erinevus kangelaseepostest, mis oli pigem pärimuse talletaja. Autor.
lise sisuga tantsu-laul; romanss neiukaebe- Brunhild ja Kriemhild tülli ning viimane laul; kantsoon levinuim ja sisuliselt kõige paljastab kosimise saladused. Solvatud vabam 3-7-salmiline refrääniga laul: pas- kuninganna vannub kättemaksu, mille torela karjaselaul: itk matuselaul; teostajaks saab kuninga ustavaim vasall Daamikultus Hagen. Kavalused uurib ta Kriemhildilt välja, et Siegfried on haavatav ainult 1209ndal aastal alanud ristisõjaga laastati abaluu kohat, kuhu lohe veres suplemise Prantsusmaa kultuurikeskusi ning rüütli- ajal oli kleepunud pärnaeht, ja laseb sinna kultuur koondus nüüd põhiliselt Saksa- märgi õmmelda. Siis meelitab ta kangease maale
soomlaseks. Turu akadeemias sündisid esimesed Soomes loodud näidendid. Nende autor oli üliõpilane Jacob Chronander. Tuli Rootsist ja läks sinna aga kirjutas mõlemad oma koolikomöödiad Turus ja sidus nende kaudu oma nime soome kirjandusega. Turu akadeemiaga on seotud paljud 17.sajandi luuletajad. Nende seas on nii Rootsist tulnuid kui Rootsi siirdunuid. Rootsi päritolu aga Tartus sündinud oli boheemlik luuletaja Olof Wexionus.Tema matuselaul "Charon" esindab baroki ajale tüüpilist, detailides lausa võllahuumori maiguga mõtistklust elu kaduvusest ja surma võimust. Armastusluuletaja väärib meenutamist rootsimaalane Torsten Rudeen. Jacob Frese Turust pärit rootsikeelne lüürik. Õppis Turus, kodulinn Viiburi. Tema loomingus on kaks peateemat: sõjaaja vintsutused ja isiklik kannatus, mida leevendavad usk ja erk loodustaju. Tuntuim teos "Rõõmulaul"- luuletus kuningas Karl XII Türgist tagasipöördumise auks
annaabi.ee 
